[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
?soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

ahvatlema : ahvatleda : ahvatlen 'meelitama, peibutama; kiusatusse viima'
soome mrd ahvakas 'ablas; innukas; usin, virk', ahvaltaa 'ahmata'
karjala ahvakko 'pealetükkiv; ablas; innukas'
vepsa ahvak 'ablas; innukas'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla ahmima või avama tüve variant.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
kibu-2, kipitama
liivi kibḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

usin : usina : usinat 'tööd agaralt tegev, virk; tragi'
liivi užinist 'varsti, kiiresti'
soome mrd usina 'hoolas, usin'
Liivi ja soome vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vadja usiin 'kiire, sage, tihe'.

vapper : vapra : vaprat 'julge, vahva'
soome vauras 'jõukas, rikas'
karjala vauras 'suur, kogukas; jõukas'
Läänemeresoome tüvi. Soome ja karjala sõna täpne häälikuline vaste on Võru murde vabrass 'tragi, virk'. vapper on omastavavormist teiste sõnade analoogial moodustatud uus nimetavavorm. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd vappara 'jässakas, turske'.

virgats : virgatsi : virgatsit 'erikäskjalg' virk

virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
vire2
liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.

virk : virga : virka 'usin; nobe'
virgats
vadja virkku 'virk'
soome virkku 'virge, ärgas, toimekas'
karjala virkku 'virk, usin'
Võib olla sama tüvi mis sõnas virge.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur