[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

kidisema : kidiseda : kidisen 'tasast teravat käginat andma; virisema, vigisema'; mrd 'kihisema'
liivi gidīkšõ 'tugevasti käärida, käärides kihiseda; rõõmust, ärevusest rahutu olla'
soome kitistä 'krigiseda, kriuksuda; iriseda, viriseda'
isuri kidissä 'naeru kihistada; vigiseda'
karjala kitavuo 'riidlema hakata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõdi, kädisema, kigisema, samuti lõunaeesti sõnas kidsisemä 'kidisema, kägisema', mille vasted on Aunuse karjala kiďžištä 'krigiseda; vinguda; sõimata, riielda', vepsa kiďže͔ita 'krigiseda; ihnutseda, koonerdada' ja saami gihcat 'krabiseda, kahiseda', gihčat 'krigiseda, nagiseda'. Vt ka kidu ja kitsas.

kiljuma : kiljuda : kiljun 'heleda häälega karjuma; midagi kõrgel heledal toonil hüüdma'
vadja tšiľľahtella 'kiljatada, karjatada'
soome kiljua 'kiljuda, karjuda; vinguda'
isuri kiľľua 'karjuda, hüüda'
Aunuse karjala kiľľuo 'karjuda, kisada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kiiluma1.

kiuksuma : kiuksuda : kiuksun 'vaikselt, vähem teravalt kriuksuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kriuksuma, niuksuma, piuksuma, siuksuma, tiuksuma, viuksuma. Teistes läänemeresoome keeltes esineva lähedase tüve vasted on liivi kiu(v)kõ 'ulguda, kiunuda, vinguda' ja vadja tšiukaahtaa 'kiunatada, vingahtada'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti mrd ķiūkstēt 'klähvima, haukuma', eestirootsi kiōks 'piuksuma, viiksuma; kriuksuma, krigisema'.

kädisema : kädiseda : kädisen 'teravalt sädistama; heleda häälega kiiresti ja palju rääkima'
soome van srmt kätistä 'viriseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kidisema, sädistama, kätsatama ja Aunuse karjala sõnas krädžištä 'loksuda (kana kohta)'.

mõurama : mõurata : mõuran 'möirgama, jõurama'
Salatsi liivi mour 'möirata, ammuda'
soome mouruta 'kräunuda; vinguda; uriseda'
karjala mouruta 'kräunuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jaurama, möirgama.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

näuguma : näuguda : näun '(kassi kohta:) häälitsema'
liivi ņäugõ 'näuguda'
vadja ńäukkua, ńaukkua 'näuguda'
soome naukua 'näuguda; krigiseda; kiunuda; manguda, nuruda'
isuri ńaukua 'näuguda; manguda, nuruda'
Aunuse karjala ńauguo 'näuguda; vinguda; manguda, nuruda'
lüüdi ńauguda 'näuguda'
vepsa ńoukta 'näuguda'
saami njávgut, njávgit 'näuguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades näuksuma ja käunuma. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt permikomi ńavgi̮ni̮ 'virisema, hädaldama' ja handi ńaw- 'näuguma'.

rudisema : rudiseda : rudisen 'hõõrdumisel tekkivat heli kuuldavale laskma'
krudisema
vadja rutisa 'rudiseda, krudiseda; krõmpsuda', krutissa 'rudiseda, krudiseda'
soome rutista 'ragiseda, praksuda; nagiseda, naksuda; viriseda, nuriseda, kaevelda'
isuri rudissa 'rudiseda, krudiseda'
Aunuse karjala rudžišta 'rudiseda, krudiseda; viriseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

ruigama : ruiata : ruigan '(sea kohta:) häälitsema'
ruik
soome ruikuttaa, mrd ruikata 'kurta, viriseda, vinguda; kerjata, nuruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. ruik on kirjakeeles tuletatud linnunimetus (linnu häälitsus meenutab ruigamist).

uluma : uluda : ulun 'valju ühetoonilist häält pikalt ja venivalt kuuldavale tooma'
ulguma
liivi ullõ 'ulguda'
vadja ulvoa 'ulguda; valjult nutta'
soome ulvoa 'ulguda; kiunuda, vinguda'
isuri ulvoa 'ulguda; valjult nutta'
Aunuse karjala ulvuo 'ulguda; valjult nutta'
lüüdi ulvada 'ulguda'
saami holvut 'ulguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen. Tüve vaste võib olla ka vepsa ulaita 'ulguda'.

vinguma : vinguda : vingun 'peenikest, kimedat häält tegema, kiunuma'
liivi vingõ 'vinguda, kiunuda; pahur olla'
vadja vinkua 'vinguda, kräunuda, karjuda; kriuksuda, unnata, kumiseda'
soome vinkua 'vinguda; vilistada; ulguda; kriuksuda, kiunuda'
isuri vinkua 'vinguda, kiunuda'
Aunuse karjala vinguo 'vinguda, kiunuda'
lüüdi vinguda 'vinguda, kiunuda; kräunuda; vilistada'
vepsa vinkta 'vinguda, kiunuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas singuma.

vinisema : viniseda : vinisen 'pinisema, peenikest ja vaikset häält tegema'
liivi viņīkšõ 'vinguda, kiunuda'
soome vinistä 'vihiseda'
Aunuse karjala vinissä 'vigiseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis vina1. Lähedane tüvi on nt sõnades inisema ja pinisema.

vänge : vänge : vänget 'haistmis- v maitsmismeeli ärritav, terav, kange'
liivi väng 'vastik; vastik maitse'
vadja väntšelä 'vastik, tülgas; lääge; vänge'
? soome vängätä 'vägisi keerata; kangutada; vastu ajada, vastu väita'
? isuri vängissellä 'vastu ajada'
? Aunuse karjala vängüö 'hädaldada, vinguda'
Läänemeresoome tüvi.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur