[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
?balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

haige : haige : haiget 'mingit haigust põdev, mitteterve'
liivi āigõz sõnaühendis laps āigõz 'lapsevoodi, nurgavoodi'
soome haikea 'nukker, kurb; hale; morn, sünge'; mrd haika 'paha tuju, mure, kurb meel'
karjala haiku 'suits; ving'; rhvl haikie 'kurb'
? vepsa haikar 'ving, karm'
Lule saami suoikē 'tuuletõmme'
Läänemeresoome-saami tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

karm2 : karmu : karmu 'ving' karm1

katk1 : katku : katku 'äge inimeste ja loomade epideemiline nakkushaigus (levinud eriti varasemail aegadel)'
lõunaeesti katsk
soome katku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
Aunuse karjala kačku, kuačku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
lüüdi koaťšku 'ving'
vepsa kačk 'ving; kõrbelõhn, kärsahais'
? ersa kačamo 'suits'
? mokša kačam 'suits'
? komi koče̮s väljendis koče̮s duk 'kõrbelõhn, kärsahais'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka katk2.

ogar : ogara : ogarat 'nõrgamõistuslik, vaimselt ebanormaalne; arutu, taipamatu'
On arvatud, et sõnas võib olla sama tüvi mis oga. Teisalt on oletatud laenamist vene keelest, ← vene ugár 'ving; vingujäämine; meeletus, hullustus, pöörasus'.

rõske : rõske : rõsket 'niiske'
vadja rõsi 'aknahigi'
Vadja vaste on tuletusliiteta tüvi, samasugune rõsi 'aur, leitse, niiskus; ving' esineb ka eesti murretes. Eesti keelest on laenatud soome mrd reseä 'niiske, higine' (← murdesõna rõse, rese 'rõske').

ving1 : vingu : vingu 'mittetäielikul põlemisel tekkiv mürgine gaas'
liivi ving 'ving'
vadja vinka 'ving'
soome vinka 'ving'
isuri vinga 'ving'
karjala vinkerä 'kibe (hais või maitse)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving2. On peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on läti dvinga 'ving'.

ving2 : vingu : vingu 'vimm, kius'
vinge
liivi vingõr(z) 'pingul, sirge'
soome vinka 'vinge tuul'
isuri vinkiä 'vinge'
karjala vinkka 'külm, vinge tuul'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving1.

vinge : vinge : vinget 'teravalt külm, läbitungiv; terav, kibe; tige, pahur; kange, äge; vaimustav, vägev' ving2

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur