[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 24 artiklit

jää : jää : jääd 'külmunud, tahkes olekus vesi'
liivi jej 'jää'
vadja jää 'jää'
soome jää 'jää'
isuri jää 'jää'
Aunuse karjala jiä 'jää'
lüüdi ďiä 'jää'
vepsa 'jää'
saami jiekŋa 'jää'
mari ij 'jää'
udmurdi je̮ 'jää; rahe'
komi ji 'jää'
handi jεŋk 'jää'
mansi jāŋk 'jää; valge'
ungari jég 'jää; rahe'
Soome-ugri tüvi.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kari1 : kari : kari 'veealune v pisut üle veepinna ulatuv kivine kõrgendik meres'
algskandinaavia *skari-
vanaislandi sker 'kari'
rootsi skär 'kaljulaid'
soome kari 'kari; kruusane maa, klibustik'
isuri kari 'kari'
Aunuse karjala kari 'kivine vähese veega kosk'
lüüdi kare̮ 'kari', kari 'sügavam koht koses, kuhu vesi langeb'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karäl 'veealune kari; neem' (← karil).

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
lahendama, lahke, lahtuma
vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
?balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
leevenema
?alggermaani *χlēwija-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

looded : loodete : loodeid (mitm) 'tõus ja mõõn'
alggermaani *flōđ-
vanaislandi flóð 'tõus; üleujutus'
vanarootsi flōþ, flȫþ 'tõus'
gooti flōdus 'tõus, vool'
vadja looto 'kaldaäärne jääpealne vesi', lootõ '(talvine) veetõus (jões v meres)'
soome luode 'suurvesi; mõõn'
isuri loo(v)e 'rannas jää peal olev vesi'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lood2. Vt ka loe.

maage1 : maake : maaget 'roostene, rauda sisaldav (soo)vesi; sooraud'
maak
vadja maakki, maakkõ(vesi) 'maage, maakevesi'
Võib olla tuletis tüvest maa. maak on kirjakeelne tuletis.

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
?alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
paistetama
liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

peen : peene : peent 'suhteliselt väikese läbi- ning ümbermõõduga; pisikestest osistest koosnev; ülimalt täpne; vaevumärgatav; kvaliteetne, väärtuslik'
?alggermaani *spēni-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu, liist'
vanarootsi spān 'laast'
saksa Span 'laast'
liivi pīentõ 'peenike'
vadja peeni 'väike, peen; vaikne, tasane; vastsündinud laps v loom'
soome pieni 'väike, madal, tühine'
isuri peen 'väike; madal (vesi)'
Aunuse karjala pieni 'väike'
lüüdi pień 'väike'
vepsa peń 'väike'
Germaani päritolu on kaheldav eeldatava tähendusmuutuse 'laast, liist, riba' > 'väike' tõttu. Sama germaani tüvi on sõna põõn laenuallikas. Vt ka pisike.

somp1 : sombu : sompu '(paks) udu, hämu, udusus, pilvisus, hämune-olek'; mrd 'muda, sopp'
sompama
● ? vadja sommõlõkas, sommõlikas, sommalikko 'sogane'
? soome van srmt sommela 'sogane, hägune, segane, määrdunud'
? isuri sommalikas, sommela 'sogane, hägune (vesi)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sumpama. Eesti keelest on laenatud läti mrd zampis 'somp, soo'.

sond : sonnu : sondu 'hämu, põuavine; udu'
On arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome mrd sunta 'sulailm; pehme, soe, leige (vesi, õhk); udu', Aunuse karjala sundo 'leige, pehme', lüüdi sundau 'leige (vesi); pehme, mahe (ilm)'.

tulv : tulva : tulva 'jõe veetaseme juhuslik kõrgseis, vetevoog, ülevoolav vesi; millegi (v kellegi) rohkus v tihedalt järgnev hulk, külluslik voog'
soome tulva 'üleujutus, suurvesi, uputus; voog, vool, hoovus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tuletis tulema tüvest. Laenatud on ka samatüveline tegusõna tulvama, ← soome tulvia 'üle ujutada; üle ajada, uputada; voolata, voogata; lahiseda, pahiseda; valguda', ja määrsõna tulvil, ← soome tulvillaan '(ülevoolavalt) täis'.

vaaderpass : vaaderpassi : vaaderpassi 'vesilood'
alamsaksa waterpas 'vesilood'
Laenuallikas on liitsõna, alamsaksa water 'vesi' + pas 'mõõduklaas' .

vedel : vedela : vedelat 'voolav, selline, mis ei hoia kindlat kuju, mitte tahke ega gaasiline' vesi

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H2O'
vedel, vetikas, vettima
?indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
liivi vež 'vesi'; vieddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi 'vesi; jõgi'
matori 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

veski : veski : veskit 'teravilja jahvatamise seade'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi, vesi ja kivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. Tekkelt sarnaseid sõnu on ka sugulaskeeltes, nt Salatsi liivi veiži, vēžki 'veski'.

vetikas : vetika : vetikat 'teatud vees elavad taimed (Algae)' vesi

vettima : vettida : vettin 'ligunema, veest läbi imbuma' vesi

väin : väina : väina 'kaht suuremat veekogu ühendav kitsas veeala'
liivi vēna 'sadam; lai jõesuu; Daugava, Väina jõgi'
On arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *dveinā, mille vaste on vene Dviná 'Daugava'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon' ja saami fávli 'väin; sügav vesi; avameri, ulgumeri'. Need sõnad on tõenäoliselt laenatud germaani tüvest, mille vaste on nt norra vale 'madal koht jõesängis'. Soome sõna on hiljem samuti laenatud, väil.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur