[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 20 artiklit

haalama : haalata : haalan '(laeva, võrku) köit- v trossipidi vedama'
eestirootsi hala 'haalama, vedama; tõmbama, tirima'
soome haalata 'vedada, tõmmata; tirida, tassida'
isuri haalada 'purjeid heisata; kokku korjata'
Sõna on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa halen 'haalama'.

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
halisema
alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi alttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

jopastama : jopastada : jopastan 'õnnestuma, vedama'
Võib olla sama mis murdesõna jopastama 'purjus, nokastanud olema'. Sel juhul tuletis jooma tüvest, toimunud on tähendusmuutus 'purju jääma' > 'juhtuma, sattuma' > 'vedama, õnnestuma'.

kiipama : kiibata : kiipan 'liipama, jalga järele vedama'; mrd 'kriipima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiips ja riipima.

kruupender : kruupendri : kruupendrit van 'kruvikeeraja'
saksa mrd Schrubentrecker 'kruvikeeraja'
Laenuallikas on liitsõna, saksa mrd Schrube 'kruvi' + trecken 'järele vedama'. Eesti keeles on liitsõna laenuallikast erinevalt liigendatud.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
läkitama, läte
liivi 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
?balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

rükkima : rükkida : rükin mrd 'pingutusega tõstma v lükkama, vinnama, midagi rasket vedama v tassima; rügama'
alamsaksa rucken 'nihkuma, paigast liikuma; (kiiresti) paigast liigutama, tõmbama, kiskuma'
saksa rücken 'nihutama, paigast liigutama; nihkuma, paigast liikuma'

tarima : tarida : tarin 'tassima, vedama, kokku kandma; haarama, (kokku) tõmbama; mõistma, taipama, vastu võtma'
liivi tarrõ 'köit visata'
On oletatud, et selle tüve vasted võivad olla ersa targams 'tõmbama, tirima; välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; (lina, kanepit) kitkuma; külge v lähemale tõmbama; pingutama, pingule tõmbama' ja mokša targams 'välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; venitama, pingutama; sisse tõmbama'.

tassima : tassida : tassin 'pingutades, jõudu rakendades kandma, vedama'; mrd 'kitkuma, katkuma'
tässima
vene taščít 'kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; välja kiskuma v tõmbama v tirima; näppama, pihta panema'

tirima : tirida : tirin 'tugevasti tõmbama, sikutama; vedama, tassima; (sundides) endaga kaasa viima, kuhugi (jõuga) vedama'
terima
vene drat, dirát '(katki v lõhki) rebima, käristama, kiskuma; murdma (nt kiskja kohta); peksma, nüpeldama'
Vt ka tiri-.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
kirderanniku tembama, tombama
balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

tüssama : tüssata : tüssan 'petma, alt tõmbama, ninapidi vedama'
soome tyssätä 'nurjuda, äparduda'; mrd 'tõugata, lükata; katkeda, pooleli jääda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd tyssätä 'tüssata' .

vedama : vedada : vean 'tõmbama, tirima'
vedelema, vedima
indoeuroopa *wedh-, *wed-
leedu vesti 'juhtima; viima; naima, abielluma'
vene vesti 'viima, talutama, juhtima; vedama'
vanaiiri fedit (oleviku ains 3P) 'viib, juhatab; kannab'
avesta vad- 'vedama; naiseks võtma'
liivi vieddõ 'vedada; juhatada; kaaluda'
vadja vetää 'vedada'
soome vetää 'vedada'
isuri vettää 'vedada'
Aunuse karjala vediä 'vedada, tuua; tõmmata, tirida'
lüüdi vedädä 'vedada, viia; korraldada'
vepsa vedada 'vedada, viia; korraldada'
ersa veťams, mrd veďams 'viima, vedama, juhtima'
mokša väťǝms 'juhtima, juhatama'
mari βüδaš 'ajama, juhtima; talutama, juhatama, viima'
ungari vezet 'juhatama, viima; juhtima'

vedelema : vedelda ~ vedeleda : vedelen 'lamama, pikutama, aelema, lösutama; laisklema; korratult lohakile- v mahajäetuna lebama, mitte omal kohal olema' vedama

vedima : vedida : vedin kõnek 'tirima, vedama' vedama

vehmer : vehmri : vehmrit 'härjarakendi veopuu'
balti
leedu vežti 'vedama'; vežimas 'vanker'
liivi viemõr 'vehmer'
soome vehmaro 'vehmer'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Femer 'vehmer' ja eestirootsi faimar 'vehmer'.

veis : veise : veist 'suur sõraliste seltsi kuuluv loom (Bos), keda kasvatatakse ka koduloomana'
Salatsi liivi vediks, veits 'kariloom'
soome van vedus 'veoloom'
ersa veďŕekš, veďaka 'vasikas; mullikas'
mokša vedraš 'õhv, mullikas'
Läänemeresoome-mordva tuletis vedama tüvest. Vanas kirjakeeles esineb ka variant vedis.

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
viitma
indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur