[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 19 artiklit

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või ← algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

hüüs : hüüe : hüüt van 'vara(ndus), rikkus' hüva

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kink2 : kingi : kinki 'tähelepanuavaldusena v vastutasuta antud ese, vara vms'
alamsaksa schenke 'kinkimine; (tervitus)kink, and; tervituspidu; kõrts, võõrastemaja; teatud mõõtühik'
Samatüveline tegusõna kinkima on samuti alamsaksa laen, ← alamsaksa schenken 'kinkima, andma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'jõuluvana, jõulukinkide andja'.

kirst : kirstu : kirstu 'suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm vara säilitamiseks; puusärk'; mrd 'tera- v jahukast veskis'
balti *kirstas
läti šķirsts 'kirst, kast; puusärk'
liivi kiršt 'rautatud kast; Noa laev (piiblis)'
soome kirstu 'kirst (kast); puusärk'; van 'vangla'
isuri kirsto 'kirst (kast)'
karjala kirstu 'kirst (kast)'

kodu : kodu : kodu 'püsiv elupaik koos vara ja perega' koda

mööbel : mööbli : mööblit '(elu)ruumide sisustusesemed'
saksa Möbel 'mööbel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mobile 'liikuv vara', mobilis 'liikumisvalmis'.

naud : naudi : naudi van 'raha, vara(ndus), nodi'
läti nauda 'raha'
On ka arvatud, et baltisaksa laen, ← baltisaksa Naude 'raha', mis on omakorda läti keelest laenatud. Baltisaksa allikast on laenatud nodi.

pant1 : pandi : panti 'vara, millega tagatakse laenu vm kohustuse täitmine'
alamsaksa pant 'pant; keelu alla panemine'
Samatüveline tegusõna pantima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa panden 'pantima, pandiks võtma'. Eesti keelest on laenatud vadja pantti 'pant' ja võib-olla ka isuri pantti 'pant'.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
paraku, parandama, parata, parem, prõlla
algindoiraani *bhadróm
liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

pruukost : pruukosti : pruukosti van 'hommikueine, harvem ka lõuna- v õhtuoode'
ruugost, pruukuss
alamsaksa vrōkost 'varane eine'
Alamsaksa allikas on liitsõna: vro 'varane; vara' + kost, koste 'toit, söök'. Liitsõna järelosise saksa vaste on eraldi laenatud, kost2.

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

rööv : röövi : röövi 'võõra vara vägivaldne äravõtmine, riisumine'
alamsaksa rōf 'rööv, röövimine, riisumine; röövitud vara'
Ka samatüveline tegusõna röövima on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa roven 'röövima, riisuma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline röövel. Eesti keelest on laenatud vadja rööviä 'röövida, riisuda' ja isuri rööviä 'röövida, riisuda'.

röövel : röövli : röövlit 'võõra vara vägivaldse äravõtmisega tegelev isik, bandiit; nöörija, riisuja, koorija'
alamsaksa rover 'röövel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline rööv. Eesti keelest on laenatud vadja rööveli 'röövel, varas'.

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.

vara1 'aegsasti; päeva alguses'
balti *vāras
leedu voras 'vana'
preisi urs 'vana'
liivi varāz, varāld 'vara'; varāli 'varane'
vadja varai, varaz 'vara, varakult'; varain 'varane'
soome varhain 'vara'
isuri varahain 'varane'
vepsa varaz 'vara'; varastada 'oodata'
saami vuoras 'vana, eakas; vanur, vanainimene'

vara2 : vara : vara 'kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski (v keegi) väärtust omav'
varu
alggermaani *warā-
rootsi vara 'kaup'
saksa Ware 'kaup'
liivi varā 'võim; varandus'
vadja vara 'vara, varandus; tagavara; jagu, varu; tugi, toetus'
soome vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
isuri vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
Aunuse karjala vara 'tagavara, varu; võimalus'
lüüdi vara 'tagavara, varu'
vepsa vara 'tagavara, varu'

varas : varga : varast 'võõrast vara omaniku loata ja teadmata ära võttev isik'
alggermaani *warǥaz
gooti -wargs 'ühiskonnast väljaheidetud kurjategija' liitsõnas launawargs 'tänamatu inimene'
rootsi varg 'hunt'
islandi vargur 'hunt'
vadja vargas 'varas'
soome varas 'varas'
isuri varas 'varas'
Aunuse karjala varras 'varas'
lüüdi vargaz 'varas'
vepsa vargaz 'varas'
Germaani sõna on laenatud läänemeresoome keeltesse enne, kui see skandinaavia keeltes on hakanud sõnatabu tõttu tähistama hunti. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi var 'varas'.

varu : varu : varu 'miski, mis on kogutud v olemas hiljem v vajaduse korral kasutamiseks' vara2

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur