[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 27 artiklit

hilja 'ajaliselt lõpu pool; pärast tavalist v määratud aega'
alggermaani *silē(ja)n-
gooti (ana-)silan 'rahunema, vaikima'
vanainglise sāl-nes 'vaikimine'
liivi mrd īlig 'aeglane'
vadja iľľaa 'tasa, vaikselt, vagusi; aeglaselt; hilja'
soome hiljaa 'hääletult, vaikselt, tasakesi; nõrgalt; summutatult; kumedalt'; hiljainen 'vaikne, tasane; rahulik; sõnaaher; vähenõudlik'
isuri hiljaa 'vaikselt, hääletult'; hiljain 'vaikne, tasane'
Aunuse karjala hiľľu, hiľľaine 'vaikne, tasane; aeglane'
lüüdi hiľ 'vaikne, tasane; aeglane'
vepsa hiľľ 'vaikne, tasane; aeglane'

hubisema : hubiseda : hubisen 'võbisema, võbisedes loitma'
soome hupista, hupattaa 'pobiseda, pomiseda'
karjala huvissa, hupaittoa 'vaikselt rääkida, pomiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pubisema ja vubisema.

itsitama : itsitada : itsitan 'endamisi vaikselt kõhinal naerma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

kiuksuma : kiuksuda : kiuksun 'vaikselt, vähem teravalt kriuksuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kriuksuma, niuksuma, piuksuma, siuksuma, tiuksuma, viuksuma. Teistes läänemeresoome keeltes esineva lähedase tüve vasted on liivi kiu(v)kõ 'ulguda, kiunuda, vinguda' ja vadja tšiukaahtaa 'kiunatada, vingahtada'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti mrd ķiūkstēt 'klähvima, haukuma', eestirootsi kiōks 'piuksuma, viiksuma; kriuksuma, krigisema'.

kobisema : kobiseda : kobisen 'vaikselt tuhmi heli andma; rahulolematult rääkima'
kõbi, kõbima, kõbus
soome kopista 'kobiseda, kõbiseda'
isuri kobissa 'kobiseda'
Aunuse karjala kobišta 'kohmitseda; krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema, kibin, kopsima, köbi, pobisema ja robisema. Vt ka krõbi.

libisema : libiseda : libisen 'mööda siledat, libedat v veerjat pinda liikuma; kergelt (kiiresti) ning vaikselt liikuma' libe

luilutama : luilutada : luilutan 'tasa vaikselt laulma, laulvalt häälitsema'
karjala luilettoa 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huilutama, huilgama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja loilotus 'itk, itkulaul', soome loilottaa 'huilata, hõilata, rõkata', Aunuse karjala loilottua 'valjusti rääkida'.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
liivi ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

müha : müha : müha 'tugeva tuule, lainetuse vm pidev ühetooniline heli'
mühisema
vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muhelema, müdisema, mügisema, müra, mühkama.

mühisema : mühiseda : mühisen 'pidevat ühetoonilist heli kuuldavale laskma; jõudsalt v hoogsalt midagi tegema' müha
vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'

nabisema : nabiseda : nabisen 'vaikselt krabisema, sabisema'
soome napista 'nuriseda; (vastu) toriseda; krõpsuda, kõpsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, sabisema, nagisema.

nosima : nosida : nosin 'omaette vaikselt, kiirustamata ja vähehaaval midagi tegema (sööma, pusima, otsima)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima, nüsima, posima, sosisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåset 'näppama, varastama'.

pobisema : pobiseda : pobisen 'vaikselt ja ebaselgelt rääkima, pomisema; popsuma, podisema'
liivi bobīkšõ 'kokutada, pomiseda'
vadja popottaa 'pobiseda, pomiseda'
soome mrd popottaa 'pladrata, vadrata; häälitseda (jänese kohta)', popista 'endamisi v kiiresti rääkida'
isuri pobottaa 'pidevalt käsutada ja poriseda, pobiseda'
Aunuse karjala bobittua 'peksta, nüpeldada; sibada, tippida, tihedate lühikeste sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kobisema, lobama, podisema, pomisema, porisema, posima, pubisema.

posisema : posiseda : posisen '(sosisedes) vaikselt ja ebaselgelt rääkima, pomisema' posima

pugisema : pugiseda : pugisen 'summutatult, katkendlikult häälitsema; vaikselt popsudes naerma' pugima

sala 'salaja'
salgama
liivi salā 'salajane; saladus'
vadja sala 'sala-, salajane'
soome sala 'saladus'
isuri sala 'sala-'
karjala salakkali 'salaja'
saami suoli 'salaja', suola 'varas'
ersa salava 'vaikselt, salaja; salajane'
mokša salava 'vaikselt, salaja'
mari šolə̑p 'salaja; salajane, ebaseaduslik', šolə̑štaš 'varastama'
handi laləm- 'varastama'
mansi tūlmant- 'varastama'
neenetsi taľe- 'varastama'
eenetsi tali- 'varastama'
nganassaani tolar- 'varastama'
sölkupi tuǝ̑lǝ- 'varastama'
kamassi tåjǝr-, tojǝr- 'varastama'
matori tälǝr- 'varastama'
Uurali tüvi. Tuletis salgama on muutunud astmevahelduslikuks teiste sõnade eeskujul, nt kargama.

sobi : sobi : sobi 'pettus, sohk'
vadja sopattaa 'pomiseda', šopottaa 'sosistada'
soome sopottaa, sopista 'vaikselt, segaselt v liiga kiiresti rääkida'
isuri sobottaa 'sosistada'
Aunuse karjala šopottua 'sosistada'
vepsa šopotada 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades soperdama ja/või sopp1. Lähedane tüvi on nt sõnas sopsima.

suikuma : suikuda : suigun '(vaikselt) uinuma; tukkuma, magama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas soikuma.

sulksuma : sulksuda : sulksun 'katkeliselt, hooti sulisema, vaikselt mulksuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades solksama, sulpsama, mulksuma, vulksama.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
tase, tasu
liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tasn, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tatsama : tatsata : tatsan 'aegamisi, kohmakalt kõndima v astuma; tallama, tammuma'
● ? soome van srmt tatsuttaa 'tasast häält tegema, vaikselt, hiilides liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tätsama.

trükkima : trükkida : trükin 'teksti, jooniseid jm kujutisi plaadilt v silindrilt, mille pealispinnal on värvi ülekandvad elemendid, paberile vm materjalile paljundama; riiet, nahka vm materjali mustriga katma (masinaga v käsitsi); kirjutusmasinal kirjutama'
rükkima
trügima
alamsaksa drucken 'pigistama, pressima, vajutama; tunglema, tõuklema, (end) suruma; vaikselt olema, vaikselt eemalduma; trükkima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline trükk, ← alamsaksa druck 'surve, rõhumine, ahistus', ning võib-olla ka trükkal. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, trukk. Sõnas trügima on tüve tähenduslikult eristunud variant, mille häälikulist kuju on tõenäoliselt mõjutanud lähedased tüved, nt nügima, togima. Eesti keelest on laenatud vadja trükkiä '(õmblusmasinaga) tikkida, teppida'.

vagusi 'häält tegemata v liikumata, vaikselt' vaga

vaikne : vaikse : vaikset 'mitte vali, nõrgalt v vähe kuulda olev, tasane'
alggermaani *waika-
rootsi vek 'painduv, nõtke; nõrk'
saksa weich 'pehme, tüma; õrn, malbe'
soome vaieta 'vait jääda; vait olla'
isuri vaiketa 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaikkaine 'vaikne'; vaikastuo 'vaikida'
lüüdi vaikkańi 'vaikselt, vait'
vepsa vaikńe 'vaikselt'
Vt ka vait.

vilama : vilada : vilan 'kiiresti liikuma'
vilajas, vile2
liivi villõ 'virvendada, vilkuda'
soome vilistä 'vihiseda, vilksatada'; vilahtaa 'vilksatada; välgatada; sähvatada'
isuri vilissä, vilahtaa 'vilksatada'
Aunuse karjala vilištä 'roomata; vaikselt liikuda; hulkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades vilisema, vilgas, vilk ja viltu. Lähedane tüvi on nt sõnas volask.

ümisema : ümiseda : ümisen 'vaikselt ebamääraselt häälitsema; pomisema'
vadja hümmisellä 'väriseda, võbiseda'
soome hymistä 'ümiseda, sumiseda; pomiseda'
isuri hümissä 'ümiseda, sumiseda; kumiseda'
Aunuse karjala hümištä 'ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, mõmisema, pomisema ja ühmama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur