[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kober : kobru : kopru 'sogane vaht'
● liivi ko’b 'vaht'
lüüdi kobu 'vaht'
vepsa kobe 'vaht'
Läänemeresoome tüvi. Teise arvamuse järgi on tüve vaste soome kouru 'renn, uure; kõverus; kõrge laine'; mrd, van kopru 'kosekohin'.

komp1 : komba : kompa 'tükk, pank'
● soome kumpu 'küngas, hunnik'
karjala kumpu 'küngas'
Lule saami kåbbå 'väike mägi keset metsa v sood'
ersa kumb- liitsõnas kumbava 'lainehaldjas, lainete ema'; kumba 'vaip'
mokša komba 'mätas'
udmurdi gi̮bed 'huumus, kõdu; turvas'
komi gi̮bad 'mädasoo, õõtsik'
handi χump 'laine'
mansi χump 'laine'
ungari hab 'vaht'
neenetsi χampa 'laine'
eenetsi kaba 'laine'
nganassaani koŋhu 'laine'
sölkupi k͔ōmpə 'laine'
Uurali tüvi. Lähedane, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi on ka germaani keeltes: alggermaani *χumpu, mille vaste on norra hump 'küngas'. Seda on peetud ka läänemeresoome tüve laenuallikaks.

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

vaht1 : vahi : vahti 'valvur'
← alamsaksa wacht(e) 'valve, valvamine; valvur'
Samatüveline tegusõna vahtima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa wachten 'valvama, jälgima, vahtima'.

vaht2 : vahu : vahtu 'vedelik, milles on rohkesti gaasimulle'
○ lõunaeesti vatt
← alggermaani *þwaχti(a)-, *þwaχtu-
gooti *hvaþjan 'vaht'
rootsi tvätta 'pesema'
● liivi vō’ 'vaht'
vadja vaahsi, vaassi 'vaht'
soome vaahto 'vaht'
isuri vaahto 'vaht'
Aunuse karjala vuahti 'vaht; sülg, ila'
lüüdi vuahte 'vaht; sülg, ila'
vepsa vaht 'vaht; sülg, ila'

vardja : vardja : vardjat 'ülevaataja, hoidja'
← alggermaani *warðu-
gooti wardja 'valvur'
rootsi vård 'hoolitsus, hooldus; järelevalve, eestkoste; korrashoid'
saksa Warte 'vaatetorn; valvetorn; observatoorium'
● vadja varrita 'vaadata; valvata'
soome vartija 'valvur, vaht, valvaja'
Aunuse karjala vardoija 'valvata; jälgida'
lüüdi varďoida 'valvata, kaitsta, hoolitseda'
vepsa varďoita 'valvata; jälgida'