[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
elejad, elev
liivi jellõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
lõunaeesti kahre
liivi kardõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
karastama
vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
karsk, karss, karst
alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'

kidu : kidu : kidu 'tuulest aetav peenike lumi'
soome kide 'kristall'; mrd '(lume)helves; jääkirme'
Aunuse karjala kiďei 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? lüüdi kide 'kiilasjää'
vepsa kiďe 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? mari kə̑č́ə̑k 'külmaga sadanud värske lumi (mis muudab tee halvasti libisevaks)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. On ka arvatud, et võib olla tuletis kidisema tüvest.

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
lahendama, lahke, lahtuma
vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
maias
alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
liivi magḑi, magdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

noor : noore : noort 'suhteliselt alles lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud; alles lühikese eaga inimene'
liivi nūoŗ 'noor; värske'
vadja noori 'noor; värske; noor inimene; (mitm) noorpaar'
soome nuori 'noor; noor inimene'
isuri noori 'noor; noor inimene'
Aunuse karjala nuori 'noor; noor inimene'
lüüdi nuoŕ(i) 'noor; noor inimene'
vepsa noŕ 'noor; (mitm) noorpaar'
saami nuorra 'noor'
? udmurdi nordi 'ädal'
? komi ner liitsõnas nerki̮ʒ́ 'noor kask'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōrik, nōrek 'noor äsja abiellunud, veel lasteta naine' (← noorik). Vt ka noolutama ja noorsand.

pire : pireda : piredat 'tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas'
soome mrd pireä 'värske, jahe, rabe; ergas, virge'
saami barut 'käbe, kärmas, välejalgne'
komi peri̮d 'kiire, kärmas'
Läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

priske : priske : prisket 'vormikalt täidlane, tüse'; van 'elujõuline'; kõnek 'suur, tõhus, rikkalik, tugev, tubli'
(p)risk
alamsaksa vrisch 'noor, värske, rõõmus'
Eesti keelest on laenatud vadja priski 'priske, tüse, rammus' ja isuri priski 'priske'. Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, värske.

reig : reia : reiga mrd '(värske, verine) haav' raig1

rõõsk : rõõsa : rõõska 'hapnemata, värske; roosakas, rõõsa koore karva hele; värske, värskendav; jämedast nisujahust ja rõõsast koorest valmistatud madal ümmargune leib'
kirderanniku rieska, roesk
balti
leedu prėskas 'hapnemata; värske; mage'
liivi rȭskõ 'hapnemata, käärimata, värske'
vadja rõõska 'hapnemata, värske'
soome rieska 'hapnemata, värske, vastlüpstud; hapnemata, värske, vastlüpstud piim; karask, hapendamata leib, rõõsk; ahjupuder'
isuri reeska 'teatud küpsetis (? karask, rõõsk); värske, vastlüpstud (piim)'
Aunuse karjala riesku 'hapnemata, värske; hapendamata leib, karask; hapnemata tainas'
lüüdi riesk 'hapnemata, värske (piim, leib), koorimata (piim)'
vepsa resk 'hapnemata, värske (piim, leib, tainas); noor (mets)'

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

ternes : terne : ternest 'imetajail esimestel sünnitusjärgsetel päevadel erituv piim, kolostrum'
?algindoiraani
vanaindia táruṇaḥ 'noor; värske'
avesta tauruna 'noor; poeg'
osseedi tærna 'poeg'
liivi ter liitsõnas ter-sēmḑa 'ternes(piim)'
vadja terne 'ternes'
soome terni, ternimaito 'ternes'
Vt ka terendama.

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
?balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'

uus : uue : uut 'hiljaaegu valminud, loodud v omandatud'
uudis
liivi ūž 'uus'
vadja uusi 'uus; toores, värske; uudismaa'
soome uusi 'uus; värske'
isuri uus 'uus'
Aunuse karjala uuzi 'uus'
lüüdi uuž 'uus'
vepsa 'uus; järgmine; toores'
saami ođas 'uus; terve (puu kohta); lopsakas'
ersa od 'uus; noor'
mokša od 'uus; noor'
mari u 'uus; värske'
udmurdi vi̮ľ 'uus'
komi vi̮ľ 'uus; värske'
ungari új 'uus'
Soome-ugri tüvi.

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

värske : värske : värsket 'hiljuti saadud või valmistatud; äsja ilmunud v tekkinud; reostamata, puhas; noor'
alamsaksa versch 'värske'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, priske. Eesti keelest võib olla laenatud vadja värski 'värske'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur