[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

lipitsema : lipitseda : lipitsen 'soosingut võita püüdma, meeldida püüdma'
Võib olla variant murdesõnast libitsema 'lipitsema', mis on tuletis tüvest libe. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt soome lipertää 'lobiseda, meelitada', karjala liperteä 'lipitseda, meelitada', läti lipināt 'meelitama'.

norg : noru : norgu 'rõhutud, tusane meeleolu'
norutama
soome van srmt norkko, norko 'norg, viril seisund', mrd norkollaan 'norus', norkoilla 'vahtida, vedelda, aega viita; norutada'
Tõenäoliselt nõrguma tüve tähenduslikult eristunud variant (soome vastete tüvi langeb häälikuliselt kokku nõrguma vastete tüvega). Vt ka nördima.

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
?balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
?balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
liivi ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.

trips-traps-trull '(laste)mäng, kus üks mängija teeb kombineerimisel ruudustikku riste ja teine nulle, püüdes kumbki võita v saavutada viiki'
baltisaksa trips traps trull 'vähe, vähem, kõige vähem'

viidas : viita : viidast 'kallakaks sõidetud koht teel'
viitama2
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas vidu või viima.

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
viitma
indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.

viitma : viita : viidan '(aega) tarbetult kulutama, raiskama; (aega) veetma' viima

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
võim, võimlema, võitma
liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.

võitma : võita : võidan 'vastas(t)e vastupanu murdma, vastas(t)est parem olema; midagi omandama, olemasolevale juurde saama' võima

vägi : väe : väge 'jõud; suur rühm'
väeti, väga, väitama
liivi g 'vägi, jõud, võim; väetis'
vadja vätši 'rahvas, inimesed; rahvas, rahvus'; väittiä '(ninapidi) vedada, tüssata'
soome väki 'rahvas, inimesed; vaatajaskond'; väittää 'väita; kinnitada'
isuri vägi 'rahvas, inimesed'; väittää 'vedada; tõmmata'
Aunuse karjala väki 'vägi, jõud; kangus'; väittiä, väistiä 'jagu saada'
lüüdi vägi 'vägi, jõud; suur hulk; üsna, päris'
vepsa vägi 'vägi, jõud; tugevus, kangus; suur hulk'
saami viehka 'üsna, üpris'
koltasaami viõkk 'jõud, vägi'
ersa vij 'jõud'
mokša vij 'jõud'
mari βij 'jõud, tugevus, vägi'
udmurdi -vi liitsõnas joz-vi 'liiges'
komi -vi liitsõnas je̮zvi 'liiges'
handi wej, wew 'jõud, vägi; võim; raske'
mansi wāγ 'jõud, vägi; võim'
Soome-ugri tüvi. Sõna algse tähenduse 'jõud' kõrvale on tekkinud teisene tähendus '(inim)hulk, mass'. väga on tekkinud tüve reeglipäratu lühenemise teel kaasaütleva vormist väega. Eesti keelest võib olla laenatud liivi väga, ggõ 'väga; liiga'. Vt ka väitma.

väitma : väita : väidan 'esitaja seisukohta esitama v kinnitama'
soome väittää 'väita; kinnitada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest vägi ja selle vaste on eesti väitama.

vänge : vänge : vänget 'haistmis- v maitsmismeeli ärritav, terav, kange'
liivi väng 'vastik; vastik maitse'
vadja väntšelä 'vastik, tülgas; lääge; vänge'
? soome vängätä 'vägisi keerata; kangutada; vastu ajada, vastu väita'
? isuri vängissellä 'vastu ajada'
? Aunuse karjala vängüö 'hädaldada, vinguda'
Läänemeresoome tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur