[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

hink : hingu : hinku 'veekogude põhjas elutsev väike paeljas kala (Cobitis taenia)'; mrd 'emakala'
soome mrd hinkka 'teatud väike kala; rääbis; räim'
Läänemeresoome tüvi.

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
kius
liivi kid 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

kiisk : kiisa : kiiska 'väike luine mageveekala (Gymnocephalus cernua)'
liivi kīš 'kiisk; tindikala; prügikala'
soome kiiski 'kiisk'
isuri kiiski 'kiisk'
Aunuse karjala kiiškoi 'kiisk'
lüüdi kiškińe 'kiisk'
Läänemeresoome tüvi. Kaheldav on oletus, et soome-ugri tüvi, mille vaste on ungari mrd kisz, kísz, küsz 'väikseim Balatoni kala'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kisse, Kiesse 'kiisk' ja eestirootsi kīsk 'ogalik'. Vt ka kiiskama.

kilk : kilgi : kilki 'ahjupragudes, soemüürivahedes jm elutsev kollakaspruun siristav toaputukas (Gryllus domesticus)'; piltl 'kerge alkoholiuim; kiusav kinnismõte'; mrd 'merikilk (Mesidothea)'
kirderanniku kilki
vadja tšilttši 'kilk; rohutirts, heinaritsikas'
? soome kilkki 'merikilk'; mrd 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kilkama. Sõna piltlikud tähendused on ilmselt saksamõjulised, vrd saksa Grillen im Kopf haben 'tujutsema' (sõna-sõnalt 'kilke peas omama'). Lähedase läänemeresoome tüve vasted on liivi kerk 'rohutirts, heinaritsikas; kilk' ja vadja tširkka 'rohutirts, heinaritsikas; kilk', tširkki, tširkku 'kilk'.

kilu : kilu : kilu 'räimesarnane väike rannavete kala (Sprattus sprattus)'
soome kilo liitsõnas kilohaili 'kilu'
? Aunuse karjala kiloi, kilu 'väike siig'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kilama1 ja/või sama mis sõnas kile2. Teise arvamuse järgi võib olla tüve kala variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Killo(strömling) 'kilu', läti ķilava, mrd ķilis, ķilate, ķilka 'kilu', vene kílka 'kilu' ja eestirootsi kilo, kila 'kilu'.

lidus 'lamavalt vastu aluspinda; kummargil, kühmas'
soome litistää 'laiaks litsuda, lamedaks pressida'
karjala litti 'väike kala, kalamaim'
vepsa ľiťik '(noor) latikas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidisema.

linask : linaski : linaskit 'paksu rohekasmusta seljaga kala (Tinca tinca)'
?balti
leedu lynas 'linask'
läti līnis 'linask'
preisi linis 'linask'
?vene linёček, linёk '(väike) linask'

luts : lutsu : lutsu 'pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota)'
liivi luts 'luts'
lüüdi luťš́ 'võldas [?]; hink (Cobitis) [?]'; luďž́u 'väike, alla aasta vanune kala'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lots, lutts, lotts 'luts' ja võib-olla ka läti mrd luca, lucis 'luts'.

maim : maimu : maimu 'vastsest kujunenud kalapoeg; väike laps'
?alggermaani *maiwa-z
vanaislandi mjór, mjár, mær 'kõhn, sale'
vanarootsi miōr 'kõhn, sale'
vadja maima 'lõhi'
soome mrd maima 'väike kala, sööt'
Aunuse karjala maimu 'väike (kuivatatud) kala'
lüüdi maim 'väike kala, sööt'
vepsa ma͕im 'väike (kuivatatud) kala; kalapurikas'

mold : molli : moldi '(lühike) küna'
moll
alamsaksa molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd molti 'puust soola purustamise nõu, kala rookimise nõu, küna', vadja molti 'pohemold' ja eestirootsi måld 'väike küna, puuküna sigade söötmiseks'.

mutukas : mutuka : mutukat 'putukas'
vadja mutukas, mutukka 'putukas; kulles; kalamaim'
soome mutiainen 'kihulane; kulles'
isuri mudukkain 'umbjärves elav kirbust väiksem must sääsk'
lüüdi muťiine 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mudilane.

nurg : nuru : nurgu 'väike latikasarnane kala (Blicca bjoerkna)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

pringel : pringli : pringlit 'väike delfiinitaoline vaalaline (Phocoena)'
saksa Springer 'kala; delfiin (Delphinus delphis)'
Laenu muganemisel on sõna alguses oleva r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga.

sutt : suti : sutti mrd '(jõe)silm'
?läti zutis 'angerjas', zutiņš, zutītis 'silm'
On arvatud ka, et võib nii eesti kui ka läti keeles olla rootsi laen, ← rootsi sut liitsõnas stensut 'väike kala; koha'. Kirjakeeles on tüvi kasutusel liitsõnalistes nimetustes merisutt, suttlimusk.

võldas : võldase : võldast 'mageveekogudes elutsev väike tumedate täppidega pruun kala (Cottus gobio)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur