[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

jõudma : jõuda : jõuan 'jaksama, suutma; tulema, saabuma'
jootu, jõud, jõude
liivi joudõ 'jõuda'; joud 'jõud'
vadja jõutua 'jõuda; edeneda; valmida, valmis saada; sattuda'
soome joutaa 'jõuda, mahti saada'; jouto 'jõudeaeg, vaba aeg'
isuri joutaa 'jõuda'
Aunuse karjala joudua 'jõuda, vaba aega omada; üle olla; võida'; joudo 'vaba aeg'
lüüdi ďoutta 'jõuda'; ďoud 'vaba aeg'
vepsa jouta 'aega omada, jõuda'
Läänemeresoome tüvi. jõude on vana da-tegevusnime viisiütleva vorm.

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
katsik
vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kehtama : kehata : kehtan 'julgema, söandama; raatsima, täidima'
kehtima
balti *geh1d-
leedu gėdytis 'häbenema, häbi tundma', gėda 'häbi'
soome kehdata 'julgeda, söandada; tihata; võida, sobida; viitsida'
isuri kehada 'viitsida'
Aunuse karjala kehtata 'viitsida, tahta'
lüüdi kiehtädä 'viitsida, tahta'
vepsa kehtta 'viitsida, tahta'
Võib olla varasem, eelbalti laen. kehtima on kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kõhetu.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
liivi 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

roiduma : roiduda : roidun 'väsima, rammestuma; uniseks v vaevatuks muutuma'
soome mrd roitua 'väsida, nõrkeda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kuna soome vaste esineb ainult edelamurretes, võib see olla eesti keelest laenatud.

räidima : räidida : räidin mrd 'keetmisel v küpsetamisel pooltooreks, vintskeks jääma; närtsima'
vadja räütüüss 'närtsida, närbuda, tohletada'
soome räytyä 'üles sulada, pehmeks muutuda (või, rasva kohta); nõrkeda, kuhtuda, kurtuda, närbuda'; mrd 'kustuda'
isuri räütüä 'närtsida, tohletada; väsida'
Aunuse karjala räüdüö 'kustuda; hõõguda, hingitseda, vinduda; kuumeneda, põlema lahvatada; rahuneda, raugeda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
algindoiraani *saj'h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
surm
vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.

suutma : suuta : suudan 'võima, jaksama, jõudma, võimeline olema'
liivi sõitõ 'suuta, saada, võida'
soome mrd suittaa 'saada, võida; suuta, jõuda; tasuda, mõtet olla; piisata', suuttaa 'võida, suuta, saada; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala suittua 'koguda, varuda'
lüüdi suittada 'säästa, koguda'
Võib olla vana läänemeresoome tuletis suu tüvest.

taid : taiu : taidu 'oskus(ed), tarkus'
taidlema
soome taito 'oskus, võime; oskused, kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka lõunaeesti murretes, kuid tähenduses 'aru, taip'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka vadja taitaa 'osata', taitaa 'vist, võib-olla', isuri taitaa 'võida, võimalik olla' ja karjala taitoa 'osata; võida, võimalik olla'. See läänemeresoome tüvi on tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas taju. Vt ka taie.

tohtima : tohtida : tohin 'lubatud olema; (hrl koos eitusega, mingi tegevuse kohta) võimatu v sobimatu olema; võima, saama, maksma; söandama, julgema'
?indoeuroopa *dhers-
vanaindia dhárṣ-ati (oleviku ains 3P) 'julgeb'
liivi oḑõ 'tohtida, võida; julgeda, söandada'
vadja tõhtia 'tohtida, lubatud olla; julgeda, söandada'
soome tohtia 'julgeda, söandada'; mrd 'võida, saada'
isuri tohtia 'tohtida, lubatud olla; julgeda, söandada'
saami duostat 'julgeda, söandada'
mari toštaš 'tohtida, lubatud olla; julgeda, söandada'

vadima : vadida : vadin 'vudima, sibama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vudima.

vaibuma : vaibuda : vaibun 'vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma; nõrgenema, vähenema; soikuma'
soome vaipua 'vajuda, langeda; vaibuda; kokku kukkuda'
isuri vaipua 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaibuo 'väsida; vaibuda; kokku kukkuda'
lüüdi baibuda 'väsida, vaikseks muutuda'
vepsa vaibuda 'vajuda, langeda; vaibuda'
Tõenäoliselt tuletis vaja ja/või vajuma tüvest.

valima : valida : valin 'sobivuse vm alusel olemasolevate hulgast mingiks otstarbeks üht v mitut eraldama'
alggermaani *waljan
rootsi välja 'valima'
saksa wählen 'valima'
vadja valittsaa 'valida'
soome valita 'valida'
Aunuse karjala vallita 'valida'
lüüdi valita 'valida'
vepsa valita 'valida'

vanuma : vanuda : vanun 'pulstuma (riide või juuste kohta)'
liivi vanbõ 'vanuda'
vadja vanua 'vanuda'
soome vanua 'vanuda; venida'
isuri vannuua 'vanuda'
Aunuse karjala vanuo 'vanuda'
lüüdi vanuda 'vanuda'
vepsa vanudas 'vanuda'
Läänemeresoome tüvi. Sageli vastena esitatud ungari ványol 'vanutama' on tõenäoliselt teise päritoluga, sest teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Ilmselt on see villa töötlemisega seotud hiline kultuursõna.

vedima : vedida : vedin kõnek 'tirima, vedama' vedama

venima : venida : venin 'tõmbe v surve mõjul pikenema'
liivi viennõ 'venida'
vadja venüä, venussa 'venida'
soome venyä 'venida; vedeleda, lesida'
isuri vennuua 'venida'
Aunuse karjala vönüö, venüö 'venida'
vepsa venuda 'lamada, lebada'
saami vadnát 'lamada, lesida, vedeleda'; vadnot 'venida; järel tulla'
ersa veńemems 'venima, järel tulema'
mokša veńəməms 'venima, ulatuma, levima'
? komi veńge̮dni̮ 'venitama, sirgu tõmbama'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et komi vaste on laenatud läänemeresoome keeltest.

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.

vudima : vudida : vudin 'sibama, kiiresti jooksma'
vudisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vadima ja võdisema. Vt ka vutt3.

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
võidma, võik
liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.

võidma : võida : võian 'määrima; pühaks tegema, pühitsema' või2

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
võim, võimlema, võitma
liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.

väsima : väsida : väsin 'töö, pingutuse vms tõttu kehaliselt v vaimselt jõuetuks v rammetuks jääma, vaevatuks muutuma'
lõunaeesti väsümä, kirderanniku väsümä
alggermaani *wǣsia-
islandi væsa 'raskusi üle elama'
norra vaas 'tormikahjustus'
liivi zzõ 'väsida'
vadja väsüä 'väsida'
soome väsyä 'väsida; tüdida'
isuri vässüüä 'väsida'
Aunuse karjala väzüö 'väsida'
lüüdi väzüdä 'väsida'
vepsa väzda 'väsida'
saami viessat 'väsida'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur