[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kaal1 : kaali : kaali mrd '(linane) rätik v riie (surilina, kirstulina, laudlina, mõrsjalinik, pea- v õlarätt)'
liivi kōļ 'sall; side; vöö; sukapael'
Sõna on levinud lõunaeesti murretes. Võib olla sama tüvi mis kael (lõunaeestis kaal), tähendusülekanne võib olla toimunud rätiku kandmisviisi põhjal (õlgadel, ümber kaela). Sellisel juhul on liivi vaste eesti keelest laenatud.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
kestma
vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kurt2 : kurdi : kurti 'vöö'
saksa Gurt 'vöö, rihm'

lehv : lehvi : lehvi 'liblikjalt aasadeks seotud pael, vöö vms'
sleihv
saksa Schleife 'lehv; silmus'

pussak : pussaku : pussakut 'lai kootud meestevöö'
kussak, putsak, (v)ussak
vene kušák 'vöö; rihm (rõivaste osana)'
Sõna algul on sõnalõpulise k mõjul k asendunud p-ga.

rõhud : rõhkude : rõhke ~ rõhkusid (mitm) 'naiste rahvarõivaisse kuuluv vöö küljes rippuv vaskkettidest ehe' rõht

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

tähn : tähni : tähni 'laiguke, täpp'
soome van srmt tähne 'värvilaik, -täpp, plekk'
saami násti 'täht; vöö naast'
Inari saami täsni 'täht; lauk loomal'
Võib olla tüve täht vana rööpvariant. Saami vastes násti on häälikud kohad vahetanud. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

vöö : vöö : vööd 'keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; talje, vöökoht'
vööt
vadja vöö, vüü 'vöö; vöökoht'
soome vyö 'vöö; püksirihm; vöökoht; vööde, vöönd'
isuri vöö 'vöö; vöökoht'
Aunuse karjala vüö 'vöö; vöökoht'
lüüdi vüö 'vöö; vöökoht'
vepsa 'vöö; vöökoht'
saami avvi 'vöö; vöönd'
? mari ü- sõnas üštö 'vöö; rihm'
? komi ve̮ń 'vöö'
ungari öv 'vöö; rihm; talje, vöökoht; vöönd'
? neenetsi ńí 'rihm; vöö'
? eenetsi ńej 'vöö; rihm'
? nganassaani ŋiǝďe 'vöö'
? sölkupi ćǖ 'vöö'
? kamassi ťi, ďži 'vöö'
? matori ńi, ni 'vöö'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

vööt : vöödi : vööti '(laiem) triip, viir' vöö

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur