[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

kurisema : kuriseda : kurisen 'vee neeldumisest, pooltühjades torudes voolamisest vms tingitud häält tekitama; kudrutama, kugisema'
vadja kurissaa 'kägistada'
soome kuristaa 'kägistada, lämmatada; kokku tõmmata; pitsitada'
isuri kuristaa 'üles puua'
lüüdi kurišta 'uriseda; põriseda; kudrutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lurisema, nurama, purisema, surisema ja vurama.

mõurama : mõurata : mõuran 'möirgama, jõurama'
Salatsi liivi mour 'möirata, ammuda'
soome mouruta 'kräunuda; vinguda; uriseda'
karjala mouruta 'kräunuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jaurama, möirgama.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
mürisema
liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

nurama : nurada : nuran 'millegi üle rahulolematust v pahameelt avaldama; nurruma, nurruvalt surisema'
nurisema, nuruma
liivi nurīkšõ 'uriseda, ümiseda'
soome nurista 'nuriseda, toriseda, viriseda'
isuri nurissa 'krigiseda; nuruda'
Aunuse karjala ńuriz-, ńuriž- 'niriseda, nõrguda; pomiseda; nuriseda; koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades narisema, nirisema, norisema, kurisema, lurisema, purisema, surisema, vurama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi noraśni̮ 'kaebama, kurtma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi norr 'urisema; virisema, vinguma'. Vt ka nurjas.

nuuskama : nuusata : nuuskan 'tugeva tõukega õhku läbi nina välja surudes ninna kogunenud lima eemaldama; ninatubakat ninasse tõmbama; põleva peeru v tahi söestunud osa ära murdma'
nuuskima, nuusutama
liivi nūškõ 'nuusutada, haista; nina nuusata; peeru otsast sütt murda'
vadja nuuzgata 'nina nuusata; ninatubakat nuusata; peeru otsast sütt murda; nuusutada'
soome nuuskata 'ninatubakat nuusata, ninna tõmmata'
isuri nuuskia 'nuuskida, välja uurida'
Aunuse karjala ńuuskata 'häälekalt ninaga õhku vedada; ninatubakat nuusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nooskama ja pruuskama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami noskit 'uriseda, uratada', ersa noskoms, noskams 'nohisema'. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vasted on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima' (sama laenuallikat on oletatud nuhkima puhul). Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuusutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

purisema : puriseda : purisen 'õhku (ja vedelikku) huuli v mokki vibreerima pannes häälekalt suust välja puhuma'
liivi buŗīkšõ 'pomiseda'
vadja burisa 'koriseda; vuliseda, suliseda'
soome mrd purista 'sumiseda, podiseda; lobiseda; nuriseda, toriseda'
isuri purissa 'visiseda (kuum kivi vees)'
Aunuse karjala burišta 'pomiseda, poriseda, toriseda; sumiseda, põriseda'
lüüdi burišta 'sumiseda, põriseda'
vepsa bure͔ita 'toriseda, uriseda, poriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, porisema, purssima, kurisema, lurisema, nurama, surisema, vurama.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
lõunaeesti tsorama
-sori,-sorr,soru1,sõrisema
vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

urisema : uriseda : urisen 'jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma'
urama, urrama
liivi uŗīkšõ 'uriseda'
vadja urisa 'uriseda; nurruda; koriseda; krooksuda; kräunuda; kriuksuda'
soome urista 'uriseda; toriseda, iriseda, nuriseda'
isuri urissa 'nurruda'
Aunuse karjala urišta 'uriseda; koriseda'
lüüdi urišta 'uriseda'
vepsa uraita 'uriseda'
? ersa urnoms 'ulguma; hüüdma'
? mokša urnams 'ulguma; hüüdma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või meresoome-mordva tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, õrisema, örisema ja ürisema.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur