[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 12 artiklit

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
karm2
vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
leevenema
?alggermaani *χlēwija-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

leppima : leppida : lepin 'rahul olema; nõustuma; viha pidamast lakkama'
lõunaeesti leppümä
liivi lieppõ '(ära) leppida; palgata'
vadja leppiä 'leppida', lepüttää 'rahustada, vaigistada; lepitada'
soome leppyä '(ära) leppida; järele anda', leppeä 'pehme, mahe'
isuri leppüä '(ära) leppida'
Aunuse karjala ľeppie '(saatusest) ette määrata', ľeppei 'järeleandlik, pehme'
? mokša ľäpä, ľäpǝ 'pehme'
? mäemari ləpkä, ləpkätä 'sõbralik (inimene); mahe, leebe (tuul)'
? handi lepət 'nõrk, lõtv (vibu), pehme, heatahtlik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi.

lõõts : lõõtsa : lõõtsa 'laialitõmmatavate voltis seintega seadis; eseme laialitõmmatav voltis osa'
liivi lȭtstõ 'puhuda; raskelt hingata; lõkkele puhuda'
vadja lõõttsua '(sepa)lõõtsa tõmmata; õõtsuda; lõõtsutada, (häälekalt) hingeldada'
soome lietsoa 'puhuda; õhutada'
isuri leetsua 'puhuda (sepikojas)'
Aunuse karjala lieččuo 'raskelt hingata, hingeldada; sepalõõtsaga tuld õhutada'
lüüdi lieťťš́oda 'puhuda; lõõtsutada'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *blēstra-z, mille vasted on vanaislandi blástr 'vill; tursumine, paistetus', vanarootsi blāster 'vill', rootsi blåst 'tuul, tuuletõmbus; torm'. See on siiski ebakindel häälikulistel põhjustel.

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
purjus
alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

sulg : sule : sulge 'sarvainest moodustis lindude pealisnahal; endisajal linnusulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm vedelikuga kirjutamiseks'
● ? liivi tūrgõz 'sulg'
vadja sulka 'sulg'
soome sulka 'sulg'; mrd 'kalauim; serv'
isuri sulga 'sulg'
Aunuse karjala sulgu 'sulg; tiib'
lüüdi sulg(e͔) 'sulg'
vepsa suu̯g 'tiib; sulg; uim'
saami solgi 'jalase v emapuu kinnitus, lisajalas, tald; nahkkinga tald'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on veel saami dolgi 'sulg', ersa tolga 'sulg', mokša tolga 'sulg', udmurdi ti̮li̮ 'sulg', komi ti̮l 'sulg', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; sulg', ungari toll 'sulg; sulepea', neenetsi to 'tiib', eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib; sulg', sölkupi 'tiib; sulg', matori tu 'tiib; sulg' ja tegemist on uurali tüvega. Sel juhul on nendel vastetel häälikulooliselt erandlik alguskonsonant. Neid on peetud ka tüve tuul vasteteks.

tihti 'sageli'
alamsaksa dicht(e) 'tihe, paks; tugev, tubli; väga, ägedalt, kõvasti'
saksa dicht 'tihe, paks; tihke, kompaktne; läbilaskmatu; tihedalt, paksult; otse, lähedalt'
Sõna on osastava või sisseütleva vorm omadussõnast tiht 'tihe, tihke', mis esineb peamiselt murretes, ühiskeeles on tuntud vaid liitsõnades, nt tihtkamm 'tihe kamm', tihttuul 'poolpõiki vastu puhuv tuul, piidevint'. Ka samatüveline tegusõna tihtima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa dichten 'tihedaks tegema, täitma, pragusid tihendama, laeva tihtima' või saksa dichten 'tihendama, tihtima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tihti 'tihe, tihke', isuri tihti 'tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'; tihtii 'tihedalt; sageli' ja võib-olla ka vadja tihti 'tihedalt; sageli; tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'.

torm : tormi : tormi 'väga tugev tuul'; piltl 'võimas käärimine, möll, äge rahutus v rahulolematus'; van 'otsustav lähivõitlusega üldpealetung'
tormutama
alamsaksa storm 'torm, maru; tormakus, ägedus, taltsutamatus; äge rünnak'
Eesti keelest on laenatud vadja tormi 'torm, maru' ja isuri tormi 'torm, maru'.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *dhuH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

vina1 : vina : vina 'õhuke poolläbipaistev kiht, hämu'
vine, vinu
soome mrd vine, vina 'kõle tuul'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas vinisema. Vt ka vina2 .

vine : vine : vinet 'õhuke poolläbipaistev kiht; hämu; vina; vaevumärgatav tuul' vina1

ving2 : vingu : vingu 'vimm, kius'
vinge
liivi vingõr(z) 'pingul, sirge'
soome vinka 'vinge tuul'
isuri vinkiä 'vinge'
karjala vinkka 'külm, vinge tuul'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving1.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur