[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

kõnts : kõntsa : kõntsa 'kõdunevad orgaanilised jäätmed; tolm, sodi, mustus'
● ? vadja kultsu 'lima; konnakudu'
? ersa mrd kulcun 'hallitus'
Esitatud vasted on häälikuliselt reeglipäratud. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķence 'paks pudrutaoline mass'.

muld : mulla : mulda 'maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured'
alggermaani *mulđō
vanaislandi mold 'maa(pind), pinnas'
vanarootsi muld 'maa(pind), pinnas'
gooti mulda 'tolm'
liivi mūlda 'muld'
vadja multa 'muld; pori; savi'
soome multa 'muld'
isuri mulda 'muld'
karjala multa 'muld, maa'
lüüdi muld 'muld'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mulld 'kartuleid muldama' (← muldama).

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

pulber : pulbri : pulbrit 'peenestatud tahke aine'
pulver
alamsaksa pulver 'tolm'
saksa Pulver 'pulber; püssirohi'

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
purd, pure, puri-2, puru1
liivi purrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

põhk : põhu : põhku 'teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud'
kirderanniku pehk(o)
pehkima
liivi kt 'peenike tolm'
vadja põhku 'põhk; (looma) pesa(paik); pesakond, perekond'
soome pehku 'põhk; allapanu'
isuri pehku 'põhk, õled'
Aunuse karjala pehko 'pehastunud kask'
lüüdi pehk 'pehastunud kask'
vepsa pehk 'seest pehastunud puu v känd, õõnes puu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka pihu.

põrm : põrmu : põrmu 'pihu, peenike puru, kõdu; (vaimulikus ning sellest lähtunud kõnepruugis:) muld, mullapõu, maapind, selle tolm; surnukeha; väga väike hulk'
balti *berma-
leedu berti 'puistama, välja raputama', bėrimas 'raputus, puistamine; tuulamine'
läti bert 'raputama, puistama', berums 'puistamise tulemus'
liivi põrm 'tolm'
vadja põrmu 'põrm, kübe; keretäis'
Vt ka põrand, põrnikas.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

rääm : rääma : rääma 'tolm, pori vm mustus; räga, padrik'
kräämuline
soome räämä, rääme 'rähm, silma eritis'
isuri räämü, räme 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala reämeä (osastav) 'rähm, silma eritis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rähm ja raamas.

tolm : tolmu : tolmu 'väga väikeste, õhus heljuda võivate tahke aine osakeste kogum'
?balti *dul(k)ma-
leedu dulkti 'tolmuma'
läti duļķes 'õle- v aganatükid; sadestus, sete, sogane vedelik, muda'
liivi tolm 'kõdu', telm, tölm 'tolm'
vadja tolmu 'tolm'
soome tolma van srmt 'lendav tolm, lendliiv'; mrd 'tolm, sodi', tolmu van srmt 'põhk, risu, tolm'; mrd 'sodi, kild, tükk; loomatoiduna kasutatavad aganad'
isuri tolmain 'tolmune [?]'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tolm 'tolm'.

tomu : tomu : tomu 'paks suits, tolm, udu vms'
soome tomu 'tolm; põrm'
isuri tomu 'paks valge rehetolm'
Aunuse karjala tomu 'tolm; läppunud lõhn'
lüüdi tomu 'tolm'
vepsa tomu 'tolm'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tust : tusti : tusti 'jahutolm, peen tolm'
tuust
alamsaksa dust 'aganad, sõklad, kliid; peen tolm, jahutolm'
saksa Dust 'tolm; (jahuga segatud) aganad, sõklad, kestad'

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur