[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 32 artiklit, väljastan 30.

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
lõunaeesti aig, kirderanniku aig
aga
balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

joon : joone : joont 'kriips, ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa'; mrd 'hoog, järjepidevus'
liivi jūoń 'hoog'
vadja joonitõlla 'joosta'
soome juoni 'vemp, vigur; vandenõu'
Aunuse karjala juno 'joon; rida'
karjala juoni 'joon; tee, rada'
? vepsa jono 'joon; rida; järjekord'; jonikaine 'sinikas'
lõunasaami joene 'tee'
ersa jan 'rada'
mokša jan 'rada'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka jonn.

jutt1 : juta : jutta 'rihm ikke kinnitamiseks härja sarvede külge'
balti *jutas
leedu jautis 'härg'
läti jūtis 'tee hargnemine'
soome mrd jutta 'jutt'

kang2 : kangi : kangi 'kitsas käik v läbipääs; võlvialune läbikäigukoht'
alamsaksa gank 'käimine; rongkäik; käik, tee; komme, harjumus'
saksa Gang 'kõnnak; (jalutus)käik, tee(kond); koridor, käik; kang, kangialune; kulg'

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kelts : keltsa : keltsa 'veel sulamata maasisene, ka maapealne jää v jäätükk'
On arvatud, et tüve kirs variant, mida on mõjutanud rootsi tjäle, van kjäla, käla 'kelts'. Teisalt on arvatud, et tüvi (kel-) on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kelias 'tee' ja läti ceļš 'tee', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome keli '(talvised) teeolud', Aunuse karjala keli '(talvised) teeolud' ja lüüdi keľi '(talvised) teeolud'.

kidu : kidu : kidu 'tuulest aetav peenike lumi'
soome kide 'kristall'; mrd '(lume)helves; jääkirme'
Aunuse karjala kiďei 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? lüüdi kide 'kiilasjää'
vepsa kiďe 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? mari kə̑č́ə̑k 'külmaga sadanud värske lumi (mis muudab tee halvasti libisevaks)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. On ka arvatud, et võib olla tuletis kidisema tüvest.

kolu2 : kolu : kolu 'lehtrikujuline mahuti (veskil, piibul)'
soome kolo 'auk, ava, süvend'
Aunuse karjala kolo 'jääauk kalapüüdmiseks'
vepsa kolo 'külmunud porine tee'
handi χol 'lõhe; vahemaa'
mansi χal 'lõhe; vahemaa; vaheaeg'
? ungari halok 'kolmnurgakujuline sisselõige puusse puu langetamisel'
Soome-ugri tüvi.

kuja : kuja : kuja 'kitsas tee v läbikäik'; mrd '(karja)tänav'
soome kuja 'kitsas tee v tänav'
Tüvi on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *kwījō, mille vaste on nt norra kvi 'karjatara, aedik'. Teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja kuja '(küla)tänav, -tee', isuri kuja 'katusealune; õu; kitsas tänav', Aunuse karjala kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', lüüdi kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', vepsa kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee'.

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
kuredik
soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

lõuna : lõuna : lõunat 'ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval; keskpäev; päeva peamine, hrl keskpäevane söögikord'
liivi lȭnag 'kagu', lȭnagist 'lõunasöök'
vadja lõunad 'lõuna; keskpäev; lõunasöök; hommikusöök; õhtuoode'
soome lounas 'edel; lõunasöök'
isuri lounad, loune(d) 'lõuna (ilmakaar); lõunasöök, lõunaaeg'
Aunuse karjala lounat 'pärastlõunane tee, (õhtu)oode; liturgia, päevane jumalateenistus', lounai 'edel'
lüüdi lounaine 'edel'
vepsa longi 'lõunasöök'
udmurdi nun sõnas nunal 'päev', mrd lun sõnas lun-aǯ́e 'päeval'
komi lun 'päev, päikesevalgus'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti launags 'õhtuoode'.

peenar : peenra : peenart 'hrl ristkülikukujuline pinnakõrgendik lillede v köögivilja, ka puutaimede kasvatamiseks; muud piklikud, hrl looduslikud pinnakõrgendikud'
liivi pīendrõks, pīendriks 'põllupeenar'
vadja peentärä 'peenar'
soome piennar 'peenar; serv, veer'
isuri peentara 'peenar; hauaküngas; kõrgemal olev tee'
Aunuse karjala pienar 'põllupeenar, künnimaa serv'
lüüdi piendäŕ '(põllu)peenar'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pe(e)ner, Penar 'põllu-, piiripeenar'.

puus : puusa : puusa 'inimese kere alaosa, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa'
vadja puuska 'puus'
soome puuska väljendis kädet puuskassa 'käed puusas', mrd puuska '(metsa, tee) serv; tooli v sohva käetugi; suur volt kleidi küljel'
isuri puuska väljendis käet puuskaas 'käed puusas'
Läänemeresoome tüvi.

rada : raja : rada 'kitsas tee; ettenähtud liikumistee; mingi jäljerida, mille liikuja enda taha jätab'; mrd 'kudumisviga (kangas); rida, rivi, rodu'
alggermaani
rootsi mrd trad 'jala- v sõiduvahendi jälg; tee'
alamsaksa trade 'jälg, roobas; karjatee'
liivi radā 'jälg, jäljerada, jäljetriip'
soome rata 'tee, rada; raudtee; orbiit'
isuri rada 'Linnutee'
karjala rata 'Linnutee'

retk : retke : retke 'teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil'
soome retki 'teekond, käik; matk; reis; ekskursioon'; mrd 'karjatee'; van kirjak 'tee'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud tuntud ka lõunaeesti murretes, rekk 'kord, käik'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vaste on ka liivi rek, riek 'tee; juukselahk'.

rida : rea : rida 'hulk kõrvuti v üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm; mitu, palju, hulk'
● ? liivi ridā 'puu-, haohunnik; koli'
soome mrd rita 'rida, rodu', hiirenrita 'hiire jäljed'
saami raŧŧi 'tee (lumes), põdrasaani jälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud.

roobas : roopa : roobast 'sõiduki v veoki rataste sügavam jälg tee- v maapinnas v mujal; vedurit, kraanat vm liikuvat seadet suunav (hrl ka kandev) teraslatt'
soome mrd ruopas 'vankriratta jälg teepinnas'
vepsa roppaz 'auk, süvend teepinnas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted on ka soome mrd ruopas 'kivihunnik; jääkuhi', Aunuse karjala ruopas 'kivihunnik; jääaugu, lahvanduse äär, rüsijää', lüüdi ruopaz 'kivihunnik' ja vepsa roppaz 'rüsijää; külmunud lumekamakad teel'. Lähedane tüvi on rööbas.

rööbas : rööpa : rööbast 'sõiduki v veoki rataste sügavam jälg tee- v maapinnas v mujal; vedurit, kraanat vm liikuvat seadet suunav (hrl ka kandev) teraslatt'
rööpne
soome mrd ryöpäs 'kruusahunnik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt roobas.

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
saras
vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
sillutama
balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.

soor1 : soora : soora 'looma, eriti härja suguliige'
lõunaeesti tsoor
vadja sooro 'looma, eriti härja suguliige'
soome suoro 'suure looma suguliige'
isuri soora 'suguliige'
Aunuse karjala šuoro 'looma (hrl härja v oina) suguliige'
lüüdi šuor '(härja, oina, sea) suguliige'
vepsa sor '(härja, oina) suguliige'
Võib olla tuletatud tüvest, mille vasted on soome suora 'sirge; selge', isuri sooraa 'sirge', karjala suora 'sirge; selge; aus', lüüdi suored 'kivideta, sile, tasane (põld, järvepõhi, tee); sirge', vepsa soŕed 'sile (puu)' ja võib-olla ka liivi sūortõ, sūoŗštõ 'kuuske koorida'. On arvatud, et see tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stō-ra (tuletis tüvest *stā- 'seisma'). Sellest tüvest on tuletatud sooritama laenuallikas. Vt ka sõõre1.

tamm2 : tammi : tammi 'pikk ja suhteliselt kitsas massiivne vesiehitis, pais; tee muldkeha'
alamsaksa dam 'tamm; tänavasillutis'
Tõenäoliselt on hiljem tähendust mõjutanud ka saksa Damm '(pais)tamm, muul; raudtee muldkeha; sõidutee'.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
täos
liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

tee1 : tee : teed 'käimiseks ja sõitmiseks kasutatav pinnaseriba; liikumissuund, marsruut; kuhugi liikumine, kulgemine; abinõu, moodus, võimalus; rada, jäljerida vms'
vadja tee 'tee; teekond, reis'
soome tie 'tee; liikumisjoon, marsruut, teekond; abinõu, vahend'
isuri tee 'tee'
Aunuse karjala tie 'tee; teekond, käik'
lüüdi ťie '(üks) kord', ťiesuar 'teeharu, teelahe'
vepsa ťe 'tee; teekond'
komi tuj 'tee'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka teadma.

tee2 : tee : teed 'teatud igihalja lehtpõõsa kuivatatud lehed ja pungad joogi valmistamiseks; sellest valmistatud jook; muude taimede kuivatatud osad joogi valmistamiseks; kuivatatud v värsketest taimeosadest valmistatud jook'
saksa Tee 'tee'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt hiina keelest (lõunahiina murdest), ← 'tee'.

tohm : tohmi : tohmi 'rumalavõitu, kohtlane'
soome van srmt tohma 'pori, muda'; mrd tohmero 'lobjakane, raskesti käidav; niisugune tee'
Aunuse karjala tohmu, tohmero 'joove, viinauim; unisus; kerge nälja- või külmatunne'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
tanum
algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi , tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

vaart : vaardi : vaarti kõnek 'hoog'
alamsaksa vart 'käik, tee, teekond'
saksa Fahrt 'sõit, reis'

väil : väila : väila 'läbisõidutee ühest ookeanist teise; suur kesklinnast mööda viiv liiklustee'
soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud tüve väin vasteks.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur