[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

laad2 : lae : laadi 'püssi vm käsitulirelva pära, kaba'
alamsaksa lade 'kirst, kast; laegas'
Samatüveline tegusõna laadima on samuti laenatud, ← alamsaksa laden 'laadima, täitma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, laeng, ja võib-olla ka laadik, hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laadung.

rikkuma : rikkuda : rikun 'millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama; kellelegi halba mõju avaldama; midagi kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma'; van 'maha lõhkuma, laastama'; mrd 'riknema'
liivi rikkõ 'kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vadja rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada; neitsilikkust röövida; nõiduda'
soome rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kahjustada, hävitada; katkestada, lõpetada; üle astuda, eksida'
isuri rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
Aunuse karjala rikkuo 'kõlbmatuks muuta, kahjustada; üle astuda, eksida; neitsilikkust röövida; kaetada, nõidusega kahjustada; lõhkuda, purustada, katki teha; tappa'
lüüdi rikkoda 'tappa; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vepsa ŕikta 'tappa; veristada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kivirik.

suskama : susata : suskan 'torkama, pistma'
lõunaeesti tsuskma
liivi šoškõ, tšoškõ 'kepiga, ridvaga lükata, torkida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas susima. Lähedase eesvokaalse tüve vasted on lõunaeesti (t)süskmä 'suskima', liivi siskõ 'torgata, pista', soome sysätä 'tõugata, lükata', isuri süssiiä 'tõugata, lükata', saami saskat 'sügada, nõtkutada; paarituda (isase põhjapõdra kohta); sugulises vahekorras olla', mari šüškaš 'toppima, täitma; lükkama, pistma; laadima; kirnuma'.

tagama : tagada : tagan 'millegi olemasoluks, toimumiseks vajalikke tingimusi täitma, midagi kindlustama, garanteerima'; mrd 'söandama'
?vanarootsi taka '(endale) võtma; riisuma, röövima; nõudma; garantiid andma'
soome taata 'tagada; käendada; vastutada'
isuri taada 'kindel olla'
Aunuse karjala tagua- 'tagada, käendada'
? vepsa takaada 'kavatseda; lubada'
Osaliselt on tüve mõjutanud taga.

teenima : teenida : teenin 'elatist hankima, palka saama; ametis olema; kellegi kasuks töötama; (kultuslikult) austama; midagi pälvima'
alamsaksa dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustust täitma, makse maksma'
Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenistus. Eesti keelest on laenatud vadja teeniä 'teenida'.

tempima : tempida : tembin '(vedelikke) lahjemaks (v kangemaks) segama, millegi lisamisega parajaks tegema (v maitsestama), sobivas vahekorras kokku segama'
?alamsaksa dempen, dampen, dumpen 'lämbuma; lämmatama; täitma; summutama, maha suruma; kõrvaldama, eemaldama'

tihti 'sageli'
alamsaksa dicht(e) 'tihe, paks; tugev, tubli; väga, ägedalt, kõvasti'
saksa dicht 'tihe, paks; tihke, kompaktne; läbilaskmatu; tihedalt, paksult; otse, lähedalt'
Sõna on osastava või sisseütleva vorm omadussõnast tiht 'tihe, tihke', mis esineb peamiselt murretes, ühiskeeles on tuntud vaid liitsõnades, nt tihtkamm 'tihe kamm', tihttuul 'poolpõiki vastu puhuv tuul, piidevint'. Ka samatüveline tegusõna tihtima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa dichten 'tihedaks tegema, täitma, pragusid tihendama, laeva tihtima' või saksa dichten 'tihendama, tihtima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tihti 'tihe, tihke', isuri tihti 'tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'; tihtii 'tihedalt; sageli' ja võib-olla ka vadja tihti 'tihedalt; sageli; tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'.

toppama : topata : toppan '(mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v takerduma; peatama, pidurdama, seisma panema'
alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
saksa stoppen 'peatama, seisma panema; peatuma, seiskuma, seisma jääma'
rootsi stoppa 'peatama, seisma panema; lõpetama; peatuma, seisma jääma; lõppema; nõeluma; täis toppima, täitma; sisse pistma v panema'
Tõenäoliselt meremeeste keele kaudu levinud sõna, täpset laenuallikat on raske määratleda. Arvatavasti on esitatud alamsaksa sõna mõnevõrra varem laenatud teises tähenduses, toppima.

villima : villida : villin 'anumaid vedelikuga täitma'
baltisaksa fillen 'täitma'

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur