[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
?alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

suks : sukse : sukse (hrl mitm) 'kangaspuude tallalaud' suusk

suusk : suusa : suuska 'paarina kasutatav pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda'
suks
vadja suhsi 'suusk; (kangaspuude) tallalaud'
soome suksi 'suusk'; mrd 'kangaspuude tallalaud'
isuri suksi 'kangaspuude tallalaud; suusk'
Aunuse karjala suksi 'suusk; kangaspuude tallalaud'
lüüdi sukš 'suusk; kangaspuude tallalaud'
vepsa sukś 'suusk; painutatud otsaga jalas talvel vee vedamiseks; (kangaspuude) tallalaud'
ersa soks 'suusk'
mokša soks 'suusk'
handi lŏχ 'põhjanahata suusk'
mansi tåut 'suusk'
eenetsi turo, tudo 'suusk'
nganassaani tuta 'suusk'
sölkupi tāt- 'suusatama'
Uurali tüvi. Kirjakeelses tüvevariandis on häälikud kohad vahetanud.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur