[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

iva : iva : iva 'seeme, tera'
indoeuroopa *jeva
avesta yava- 'teravili'
vanaindia yavaḥ 'teravili; viljasaak; oder'
leedu javas (hrl mitm javai) 'vili'
vadja jüvä 'iva, tera'
soome jyvä 'iva, tera'
isuri jüvä 'iva, tera'
Aunuse karjala jüvä 'iva, tera'
lüüdi ďüvä 'iva, tera'
vepsa jüvä 'iva, tera; seeme'
ersa juv 'sõkal'
mokša juv 'agan'
udmurdi ju 'teravili; tera, iva'
komi ji- sõnas ji-ki 'ohe (odrasõklal)'
? neenetsi 'jahu; jahusupp'
? eenetsi ďa-sa 'jahu; tainas'
? nganassaani ďaa 'jahu'

kivi : kivi : kivi 'looduses esinev kõva mineraalne aine; kõvast mineraalsest ainest looduslik keha; luuvilja seeme; anorgaanilisest ainest kõva moodustis mõnes elundis; kõva sadestis v katt millegi pinnal'; mrd 'seebikivi; pliiatsisüda, grafiit'
liivi kiv, kiuv, kiu 'kivi; käsikivi'
vadja tšivi 'kivi; tulekivi; (mitm) keris; käsikivi; veskikivi; liivapugu, lihasmagu'
soome kivi 'kivi; luuvilja seeme'
isuri kivi 'kivi; võrgukivi; kivimäng; (mitm) käsikivi; veskikivi'
Aunuse karjala kivi 'kivi; ankrukivi; käsikivi'
lüüdi kivi 'kivi; käsikivi; veskikivi'
vepsa kivi 'kivi; veskikivi'
ersa kev 'kivi'
mokša kev 'kivi'
mari 'kivi'
udmurdi ke̮ 'veskikivi'
komi ki liitsõnas izki 'veskikivi'
handi kew 'kivi; veskikivi'
mansi kaw 'kivi; võrgukivi; käsikivi'
ungari 'kivi; kalliskivi; neerukivi, sapikivi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kivirik, veski.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

pähkel : pähkli : pähklit 'kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul), selle söödav seeme; mingi muu kõvakestaline söödav vili v seeme'; mrd 'tõru'
liivi gõz 'pähkel'
vadja pähtšenä, pähtšänä '(sarapuu)pähkel', pähtšinä '(sarapuu)pähkel; sarapuu'
soome pähkinä 'pähkel'
isuri päähkänä 'pähkel'
ersa pešťe 'pähkel'
mokša päšťä 'pähkel'
mari pükš 'pähkel'
udmurdi paš- liitsõnas paš-pu 'pähklipuu'
? komi paškan '(kibuvitsa)mari'
Läänemeresoome-permi tüvi. Komi vaste on ebakindel tähenduse tõttu.

seeme : seemne : seemet 'taimede paljunemis- ja levimisvahend, milles paikneb taimeidu koos toitevarudega'
balti
leedu sėmenys 'linaseeme, -külvis'
preisi semen 'seeme'
liivi sīemgõz 'seeme'
vadja seemee 'seeme; (vilja)tera'
soome siemen 'seeme'
isuri seemen 'seeme'
Aunuse karjala siemen 'seeme'
lüüdi šiemeń 'seeme'
vepsa semen 'seeme'
Ersa śimen 'juur; hõim, suguvõsa' on tõenäoliselt balti rööplaen.

sõkal : sõkla : sõkalt 'kesi; kõrreliste õie katteleheke'
läti sēkla '(külvi)seeme'

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
teras
liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.

tõug1 : tõu : tõugu 'suvivili'
?algiraani *towko-, *tauka- 'idu, seeme [?]'
vadja tõuko 'suvivili'
soome touko 'kevadised põllutööd, kevadkülv; suvivili'
isuri tougo 'suvivili'
Aunuse karjala tougo 'suvivili'
lüüdi toug 'suvivili, külvatud kaer ja oder'
ersa tundo 'kevad'
mokša tunda 'kevad'
? udmurdi tud liitsõnas tudvu 'suurvesi, üleujutus', tuli̮s 'kevad'
? komi tuni̮ 'lisanduma, juurde tulema; tõusma (vee kohta)', tuli̮s 'kevad'
handi tɔw, tɔwĭ, tăwi 'kevad'
mansi tūja 'kevad'
ungari tavasz 'kevad'
Vt ka tõug2, tõugjas.

uba : oa : uba 'ovaalse v neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim (Phaseolus); selle taime seeme'
vadja upa 'uba'
On arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka soome mrd upare, upero, uppa 'puru, raas, pude'. Teisalt on arvatud, et eesti ja vadja tüvi on nagu ka liivi pubā 'uba' balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu pupa 'uba' ja läti pupa 'uba'. Sel juhul tuleks eeldada häälikuarengut *pupa > *vupa > uba. Vt ka uberik, ubin.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur