[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
lõunaeesti hamõh
alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
liivi am 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

kuub : kuue : kuube 'pintsak; pikem hõlmadega meeste ja naiste pealisriie'; mrd 'seelik, kleit'
Tõenäoliselt alamsaksa laen, kuigi allikaks sobivat sõna ei ole keskalamsaksa keelest kirja pandud. Teada on vastav keskülemsaksa sõna schūbe 'naiste seelik või mantel'.

kört1 : kördi : körti van 'seelik'
alamsaksa schorte 'põll; alusseelik'
Eesti keelest võib olla laenatud Salatsi liivi ḱört 'seelik'.

liuhka mrd 'libamisi; libajas, kallakas'
On arvatud, et tekkinud kahe tüve segunemisel, millest ühe vasted on murdesõna liuhast 'libamisi', soome mrd liuha 'viltune, kaldu; laienev (anum, seelik); tohust torbik', Aunuse karjala liuha 'kopsik, kibu; kassi toidunõu', lüüdi ľiuh '(tohust) kopsik', vepsa ľüuhe͔ine 'tohust kopsik' ja teine tüvi on liuguma. Vt ka lihkuma.

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

selg : selja : selga 'keha tagaosa õlgadest tuharateni, loomadel keha ülaosa; selga meenutav osa esemel, kehaosal v loodusobjektil; ühesugune laiuv vee- v maismaa-ala'
lõunaeesti sälg
liivi sǟlga 'kehaosa; avameri'
vadja seltšä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
soome selkä 'kehaosa; eseme vm osa; mäeseljak, voor; avavesi'
isuri selgä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv veeala'
Aunuse karjala seľgü 'kehaosa; eseme vm osa; seljandik'
lüüdi šelg 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
vepsa süug, seľg 'kehaosa'
saami čielgi 'kehaosa; hari; soa osa; seljandik'
mari šə̑lə̑ž 'ristluupiirkond'
Läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka seelik, selis.

siil2 : siilu : siilu '(pikk kitsas) lapp või riba'
soome van srmt siulu 'hõlm, siil, ots; tükk, lapp'
On peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *sigla, algskandinaavia *siγla, mille vasted on nt rootsi segel 'puri', saksa Segel 'puri'. Selle tüve vasted on laenatud sõnades seil, seilama. Vt ka seelik.

undruk : undruku : undrukut van 'seelik'
alamsaksa underro(c)k 'alussärk, alusseelik'
Laenuallikas on liitsõna, alamsaksa under 'all, ala-' + alamsaksa ro(c)k 'kuub, üleriie'.

ürp : ürbi : ürpi '(lohmakas) üleriie või pealisriie'; mrd 'naiste seelik'
On arvatud, et vana tuletis tüvest üle, varasem kuju oli sel juhul *ülp. Vt ka türp.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur