[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

enese : ennast (nimetav puudub; enesekohane asesõna)
enda
liivi eņtš 'oma, enda'
vadja hä(ä)n 'tema'
soome hän 'tema'
isuri hää 'tema; see'
Aunuse karjala häi 'tema'
lüüdi hän 'tema; see'
vepsa hän 'tema'
saami son 'tema'
ersa son 'tema'
mokša son 'tema'
udmurdi so 'tema; see, too'
komi si̮, sije̮ 'tema; see, too'
handi luw 'tema'
mansi taw 'tema'
ungari ő 'tema', ön 'Teie'
Soome-ugri tüvi. Eesti sõnad lähtuvad eri käändevormidest, neis on jälgi 3. isiku omastusliitest: enese < *henensäk, enda < *hentä. Vastetes on reeglipäratuid arenguid, ka läänemeresoome keelte sõnaalguline h on reeglipäratu. Vt ka ise.

et (sidesõna)
vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
nad
liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami , návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

nood : nonde : noid (mitmuslik näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale v varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v olukorrale)
Kukkusi vadja noo 'nood'
soome nuo, mrd nuot, noi 'nood'
isuri noo 'nood'
Aunuse karjala nuod 'nood'
saami nu, nuvt 'nii'
ersa nona 'need, muud'
mokša nona 'teine, muu, eelmine'
mari nuno 'nemad; need'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-volga või koguni uurali tüvi. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nemad tüve vasteks. Vt ka nõnda.

see : selle : seda (näitav asesõna)
seal, seni, sest, setu2, siia, siin, siis, siit
liivi se 'see, too'
vadja se 'see, too; seesugune, niisugune'
soome se 'see; tema'
isuri se 'see; tema'
Aunuse karjala se 'see'
lüüdi se 'see'
vepsa se 'see'
ersa śe 'see, too'
mokša śä 'see, too'
? mari seδe 'too, see'
handi śi 'see seal; kohe, siis'
eenetsi seďeo 'see, too'
nganassaani sete 'tema'
? kamassi šē̮ 'too'
Uurali tüvi. Ajaloolised muutevormid on arenenud iseseisvateks sõnadeks: sest, siia, siin, siis, siit on vanad käändevormid. seal on selle tüve vana tuletise *sikä alalütleva käände vorm. setu on vana tuletis. Vt ka kes, mis, sellal, selmet, setu1, sihuke, säherdune.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

tema : tema : teda (ainsuse 3. isiku asesõna)
teal, täna, tänini, tänna
liivi tämā, temā, 'tema', m 'see'
vadja tämä 'tema; see (siinolev)'
soome tämä 'see'
isuri tämä 'see'
Aunuse karjala tämä 'see'
lüüdi ťämä 'see'
vepsa ťämä liitsõnas ťämävozńe 'tänavune', ťäs 'siin'
saami diet 'see (kuulaja lähedal)'
ersa ťe 'see'
mokša ťä 'see'
mari tə̑, tiδe 'see'
udmurdi ta 'see; tema'
komi ta, taje̮ 'see'
handi tämi, 'see'
mansi ti 'see'
ungari liitsõnas tétova 'siia-sinna'
neenetsi ťikiᵊ 'too; see', ťǝm 'see (siin)'
eenetsi čiki 'too'
nganassaani ti̮ḿinia 'nüüd'
sölkupi 'nüüd, kohe'
kamassi tije 'nüüd, kohe'
Uurali tüvi. Eesti ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide, mõned teiste keelte vasted sisaldavad muid liiteid. täna, tänna ja tänini on ma-liiteta tüve vanad käändevormid (tänini kahekordse käändelõpuga); teal on selle tüve vana tuletise *täkä alalütleva käände vorm. Vt ka ta.

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
teine, toona, tuna
liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', , 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur