[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

eba- 'mitte-; väär-, võlts-' ei
liivi äb 'ei'
vadja epä- liitsõnas epä-üvä 'halb'
soome epä- 'eba-, mitte-'
isuri epä- liitsõnas ebäsurma 'varjusurm; surm õnnetusjuhtumi tagajärjel'
Aunuse karjala ebä- 'eba-, mitte'
lüüdi ebä- liitsõnas ebävoimaine 'haige'
vepsa eba (eitusverbi mitmuse 3P)
saami œp, œ̅p (eitusverbi mitmuse 1P)
udmurdi e̮ve̮l, eve̮l, ebȯw 'ei ole, ei'
komi abu, ab, abi̮ 'ei ole, ei'

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
liivi kad 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kõuk : kõugu : kõuku '(kauge) esivanem'
kõu
balti ???
leedu kaukas 'majavaim'
läti mrd kauks 'majavaim'
preisi cawx 'kurat'
soome mrd kouko 'kummitus, tont; röövloom; täi'; van 'surm'
Sõna esines vanemas murdekeeles tähenduses 'kõu', kirjakeeles on sõna kasutusele võetud uues tähenduses. kõu on lühenenud tüvevariant. Tüve algsem tähendus 'kummitus, tont' on säilinud soome keeles, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'vaim, kummitus' > 'kõuejumal' > 'kõu'.

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

lembima : lembida : lemmin '(hellalt) armastama'
soome lempiä 'armastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on Aunuse karjala ľembi 'meheleminekueas neiu positiivsete omaduste kogum (veetlus, sarm, majapidamisoskus); maine', lüüdi lemb 'armastus, õnneks läinud abiellumine' ja tõenäoliselt ka isuri lemissä 'lõõmata'. Tüvi esineb ka eesti muistsetes eesnimedes, nt Lembit(u), Tõivelembi, Aulembi. Sama tüvi võib olla murdesõnas lembmä 'kõrbema', tüve esialgne tähendus on läänemeresoome keeltes arvatavasti olnud seotud põlemisega. Laenatud on ka tuletis lembe, ← soome lempeä 'lembe, mahe; õrn, hell'. Vt ka lemmik.

näpp2 : näpu : näppu 'sõrm; sõrmeots'
näppama
vadja näppi 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
soome näppi 'näpp, näpuots'
isuri näppi 'näpp, näpuots'
Aunuse karjala näppi 'kokkupandud pöial ja kaks esimest sõrme; näpuots; näpud, käsi; näpu(otsa)täis'
lüüdi ńäpp(i) 'näpp, näpuots'
vepsa ńäp 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpsama, nippima ja noppima.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

sirm : sirmi : sirmi 'ruumijaotuseks tarvitatav kerge teisaldatav vari; lambivari; vihma- või päevavari; mütsinokk'
saksa Schirm 'vihma-, päevavari; mütsinokk; sirm'

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
surm
vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.

surm : surma : surma 'organismi elutegevuse lakkamine' surema
vadja surma 'surm'
soome surma 'surm'
isuri surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
lüüdi surm 'surm'
vepsa surm 'surm'
handi sărəm 'surm'
mansi sorəm 'surm'

sõrm : sõrme : sõrme 'üks inimese labakäe viiest pulgataolisest lülidega esiosast'
kirderanniku sorm(i)
liivi suoŗm 'sõrm'
vadja sõrmi 'sõrm'
soome sormi 'sõrm'
isuri sormi 'sõrm'
Aunuse karjala sormi 'sõrm'
lüüdi soŕm 'sõrm'
vepsa soŕm 'sõrm'
saami suorbma 'sõrm'
ersa sur 'sõrm'
mokša sur 'sõrm'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

taud : taudi : taudi 'mingi nakkushaigus, millesse haigestuvad korraga paljud inimesed või loomad, epideemia; loomade nakkushaigus üldiselt'
algskandinaavia *dauđi
vanaislandi dauði 'surm; surmav epideemia'
rootsi död 'surm'
vadja tauti 'haigus, tõbi'
soome tauti 'haigus, tõbi'
isuri taudi 'haigus, tõbi'
Aunuse karjala taudi 'haigus, tõbi'

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *dhow-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

tõbi : tõve : tõbe 'haigus'
kirderanniku tobi
alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
algskandinaavia *dawēn-
islandi dái liitsõnas sví-dái 'loomulikku surma surnud (kodulooma kohta)'
liivi teb, b 'haigus'
Mõlemas laenuallikas on sama tüvi. Esimesena esitatud allikast on laenatud ka toone-. Kolmas võimalik laenuallikas on alggermaani *dawa-, mille vaste on vanaislandi 'teadvusetus; talveuni', see on häälikuliselt vähem sobiv. Eesti keelest on laenatud soome mrd topi 'haigus; kopsuhaigus', isuri topi 'haigus' ja eestirootsi täbe 'kergem haigus'.

vähe 'pisut, natuke, veidi'
väike
?alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur