[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

kabajantsik : kabajantsiku : kabajantsikut 'võrukael; suli, kelm'
On oletatud, et moodustatud sõnast kaba ja pärisnimest Jants ( Jaani variant), lisatud on liide -ik. Oletus ei ole usutav.

kalkar : kalkari : kalkarit mrd 'hulgus, kaltsakas, laaberdis'
rootsi van skalkar (mitm) (ains skalk) 'kelm, suli'
Laenuallikaks on rootsi sõna mitmusevorm.

konn : konna : konna 'pikkade tagajalgadega kahepaikne (Anura)'
liivi kūona 'konn'
vadja konna 'konn'
soome konna 'kärnkonn; kelm, suli, lurjus'
Aunuse karjala konna 'kärnkonn; kelm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånn 'konn' ja läti mrd kunna, konne 'konn'.

koorem : koorma : koormat 'veokil veetav materjal v esemed'
vadja koorma 'koorem'
soome kuorma 'koorem'
isuri koorma 'koorem'
karjala kuorma 'koorem'
vepsa korm 'süli, sületäis'
saami guorbmi 'koorem'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

näru : näru : näru 'räbal, kalts; kehv, vilets; alatu, autu inimene, suli'
närakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt niru.

parmas : parma : parmast mrd 'sületäis, hunnik'
alggermaani *barma-
vanaislandi barmr 'põu, süli'
rootsi barm 'rind, põu'
vanaülemsaksa barm 'süli'
vadja parma(s) 'hõlm', parmaad (mitm) 'süli, rüpp'
soome mrd parmas 'süli, rind, põu; sületäis õlgi, vihtu, puid vms'
isuri parmas 'hea, oma'
karjala parmas (hrl mitm) 'rind, põu, süli'

pasatski : pasatski : pasatskit kõnek 'hulgus, logeleja, päevavaras; pätt, suli'
vene posádskij van 'possaadielanik'; mrd 'huligaan'
Eesti keele kaudu on laenatud eestirootsi pasatske 'kaltsakas; pätt'.

paskaak : paskaagi : paskaaki kõnek 'pätt, suli'
vene baskák 'tatarlaste ikke ajal khaani maksude korjaja ametnik; julge, agar v jultunud, häbematu inimene'
Eesti keelest võib-olla laenatud eestirootsi baskāk 'vägivalla tarvitaja, väljapressija'. Vt ka kaak2.

rüpp : rüpe : rüppe 'alakeha ja reite kujundatud nurk istumisel, süli; üsk, emaihu; seeliku, särgi v põlle ülestõstetud alaosaga kujundatud ruum millegi hoidmiseks, kandmiseks'
liivi rip, rüp 'rüpp, süli'
vadja rüppü 'hõlm'; rüppüü 'rüppe, sülle'
soome ryppy 'korts, kurd, volt'
isuri rüppü 'süli, hõlm'
Aunuse karjala rüpisti (lihtmineviku ains 3P) 'kortsutada'; rüpistü- 'küüru v kägarasse tõmbuda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

saal : saali : saali 'palju inimesi mahutav avar ruum; avar esindustuba vastuvõttudeks, tantsuõhtuteks jms'
alamsaksa sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht'
saksa Saal 'saal'
Eesti keelest on laenatud isuri saali 'saal'.

sall : salli : salli 'kaelas, peas v õlgadel kantav piklik, rätikust kitsam riietusese'
saksa Schal 'sall, rätik'
vene šal 'sall, õlarätt'
Tüvi on algselt pärit pärsia keelest, ← pärsia šāl 'suurrätik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi saịll 'peenem, tavaliselt poest ostetud kaelarätt; sall'.

seil : seili : seili 'puri'
alamsaksa seil 'puri'
Osaliselt võib sõna olla laenatud soome keelest, ← soome seili 'puri'. Laenatud on ka tüve soomerootsi vaste, seilama.

sell : selli : selli 'meistri teenistuses olev kutsealase väljaõppe saanud käsitööline'; kõnek 'meessoost isik, laps, loom'
alamsaksa selle, geselle 'kaaslane, seltsiline; käsitööline'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi säll liitsõnas köpmans-säll 'poesell'. Laenatud on ka sama tüve tuletis, selts. Vt ka vander.

seppel : sepli : seplit 'pruudi kroonitaoline helmeste ja lintidega peaehe Hiiumaal ja eestirootslastel'
eestirootsi seppal, säppäl 'pruudi peaehe'

siil1 : siili : siili 'imetaja, kelle seljapoolt katavad okkad (Erinaceus)'
liivi sīļ 'siil'
vadja siili 'siil'
soome siili 'siil'
karjala tšiili 'siil'
ersa śejeľ 'siil'
mokša śejəľ 'siil'
mäemari šülə 'siil'
? mansi van srmt soule 'siil'
ungari sün, mrd sül 'siil'
Soome-ugri tüvi. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Siil on teadaolevalt viidud 19. sajandil Soome just Eestist, ka nimetuse levik Lõuna-Soome murretes viitab laenamisvõimalusele. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sīl, ṣīl 'siil'.

simmel : simli : simlit 'Põhja-Eesti viisikannel'
simmer, tsimmel
saksa Zimbel 'muusikainstrument'
Tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina cymbalum 'simbel, lööktaldrikud', vanakreeka kýmbalon 'muusikainstrument, metalltaldrikud'. Hiljem on sõna laenatud kirjakeelde uuesti, simbel 'antiikaja löökpill; lameda trapetsikujulise kõlapõhjaga teraskeeltega pill, mida mängiti puuvasarakestega (kasutati eriti rahvamuusikas)'.

suli : suli : suli 'ebaaus inimene, kelm, petis'
sulikas, suulik
vene žúlik '(tasku)varas'; kõnek 'suli, petis, kelm', žul 'kelm, petis, varas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi soli, soịle 'kelm, petis'.

suller : sulleri : sullerit kõnek 'suli'
vene šúler 'petis (kaardimängus), valemängija, sohitegija'

süld : sülla : sülda 'endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa), u 2,13 m; küttepuidu, katuseroo mõõtühik' süli

süli : süle : süle 'rüpp'
süld
liivi siļ, ļ 'süli; süld'
vadja süli 'süld; süli'
soome syli 'süli; süld'
isuri süli 'süli; süld'
Aunuse karjala süli 'süld'
lüüdi šülü, süli 'süld'
vepsa süľ 'süli; süld'
saami salla 'süli; süld'
ersa seľ 'süld'
mokša śeľ 'süld'
mari šülö 'süld'
udmurdi sul, mrd si̮l 'süld'
komi si̮l 'süld'
handi lä̆l 'süld'
mansi tal 'süld'
ungari öl 'süli; süld'
neenetsi ťíb́a 'süld'
eenetsi tīe, ťibe 'süld'
nganassaani ťīmi 'süld'
sölkupi 'süld'
matori timä 'mõõt'
Uurali tüvi. süli on ka eesti keeles tähendanud mõõtühikut. süld on vana nimetavaks üldistunud osastavavorm.

üsk : üsa : üska 'süli, rüpp; emaihu'
● ? soome yskä 'köha'
Aunuse karjala üskü 'süli; sületäis'
lüüdi üsk 'süli; sületäis'
vepsa üsk 'süli; sületäis'
saami aski 'süli; rõiva hõlm (milles saab kanda midagi)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Soome vaste ei ole tähenduserinevuse tõttu kindel.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur