[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
liivi lagdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

lai : laia : laia 'ristsuunas suure ulatusega; igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv'
algskandinaavia *lāǥija-R
vanaislandi lægr 'rahulik, lamav'
alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud varikatus, laudadest sild'
liivi laigā 'lai'
vadja laďďa 'lai'
soome laaja 'lai'
isuri laija 'lai'
Häälikuliselt sobivad mõlemad allikad, tähenduse poolest sobib paremini esimene. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Sama germaani või skandinaavia tüvi on laenatud sõnas lage. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laialt 'lai, laiali puistatud' (← laialt). Vt ka laajama.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
rügi
alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

purre : purde : purret 'kitsas kerge sild jalgsi üleminekuks'
alggermaani *burđa-
vanaislandi borð 'saelaud, paadi küljelaud; laud'
rootsi bord 'laud; parras'
saksa Bord 'parras'; mrd (mitm) seinariiul; nõlv; serv'
liivi pūrdaz 'purre; paat (salakeeles)'

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
alggermaani *raχō
vanaislandi 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi '(purje)raa'
liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
sillutama
balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.

sillutama : sillutada : sillutan 'teed v pinnast sillutisega katma, prügitama v kivitama; nii teed siluma, tasandama, korda tegema' sild

süld : sülla : sülda 'endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa), u 2,13 m; küttepuidu, katuseroo mõõtühik' süli

süli : süle : süle 'rüpp'
süld
liivi siļ, ļ 'süli; süld'
vadja süli 'süld; süli'
soome syli 'süli; süld'
isuri süli 'süli; süld'
Aunuse karjala süli 'süld'
lüüdi šülü, süli 'süld'
vepsa süľ 'süli; süld'
saami salla 'süli; süld'
ersa seľ 'süld'
mokša śeľ 'süld'
mari šülö 'süld'
udmurdi sul, mrd si̮l 'süld'
komi si̮l 'süld'
handi lä̆l 'süld'
mansi tal 'süld'
ungari öl 'süli; süld'
neenetsi ťíb́a 'süld'
eenetsi tīe, ťibe 'süld'
nganassaani ťīmi 'süld'
sölkupi 'süld'
matori timä 'mõõt'
Uurali tüvi. süli on ka eesti keeles tähendanud mõõtühikut. süld on vana nimetavaks üldistunud osastavavorm.

truup : truubi : truupi 'lõõr; toru; pliidi, ahju soemüür; väike sild'; mrd 'ahjupink; ahju külje sees olev süvend'
ruup
vene trubá 'toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; pasun'
Mõnevõrra hilisem laen samast allikast on truba.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur