[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 120 artiklit, väljastan 30.

anum : anuma : anumat 'nõu, riist millegi hoidmiseks'
● ? soome amme 'vann; tünn'; mrd 'kopsik, kapp'
? isuri ammi 'suur puust veenõu'
? karjala ammeh 'vann'
Ühendamine teiste läänemeresoome vastetega eeldab, et eesti sõnas on häälikud kohad vahetanud, < *am(m)un, *am(m)on. Sel juhul tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas ammutama.

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
ehitama
liivi ēḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh1g-i̯e, *jeh1g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

haihtuma : haihtuda : haihtun 'lenduma, ära aurama'
soome haihtua 'haihtuda; aurata; hajuda; kaduda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tuletis hajuma tüvest ja sel on vasted isuri ja karjala keeles.

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

jopastama : jopastada : jopastan 'õnnestuma, vedama'
Võib olla sama mis murdesõna jopastama 'purjus, nokastanud olema'. Sel juhul tuletis jooma tüvest, toimunud on tähendusmuutus 'purju jääma' > 'juhtuma, sattuma' > 'vedama, õnnestuma'.

juss-2 liitsõnas jusshein 'karedate harjasjate lehtedega kõrreline heintaim (Nardus stricta)'
vadja jussi 'jusshein'
soome mrd jussikko, jussiheinä 'jusshein'
isuri jussikko, jussiheinä 'jusshein'
Aunuse karjala jussi 'jusshein'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest juus. Sugulaskeelte vasted on sel juhul eesti keelest laenatud. Vt ka juss1.

juudas1 : juuda : juudast 'kurivaim, saatan'
?balti
leedu juodas 'must'
läti jods 'tont, kurat'
soome juutas 'pagan (vandesõna)'; mrd 'kurat, kurivaim; juut'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis juudas2. Soome vaste on sel juhul rootsi laen.

kadakas1 : kadaka : kadakat 'igihaljas okaspõõsas v -puu (Juniperus)'
liivi kadāg 'kadakas'
vadja kataga, kataja 'kadakas'
soome kataja 'kadakas'
isuri kattaaja, kadajoin 'kadakas'
Aunuse karjala kadai, kadajaine 'kadakas'
lüüdi kadai 'kadakas'
vepsa kadag, kadaǵ 'kadakas'
? saami goahcci '(okaspuu) okas'
? mansi χūś sõnaühendis χūś ūľpa 'kõrge, jäme, oksaharudeta ja tiheda ladvaga seeder'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Saami ja mansi vaste asemel on kaugemate sugulaskeelte vasteks peetud ka komi kač liitsõnas kač-pomeľ 'kadakas'. Teisalt on oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kadagys 'kadakas', läti kadiķis 'kadakas' ja preisi kadegis 'kadakas', sel juhul on kaugemate sugulaskeelte sõnad teise päritoluga. Pigem on siiski balti tüvi läänemeresoome keeltest laenatud.

kaenal : kaenla : kaenalt 'käsivarre ja õla ühinemiskoha alaosa ning sellest allpool olev käsivarre ja külje vaheline hoideala'
kirderanniku kainal
liivi kāinal 'kaenal'
vadja kainalo 'kaenal'
soome kainalo 'kaenal'
isuri kaila, kainalo 'kaenal'
Aunuse karjala kainalo 'kaenal'
lüüdi kainal(o) 'kaenal'
vepsa kaimol, ke͔imuu̯ 'kaenal'
? udmurdi kun liitsõnas kun-ul 'kaenal; särgi kaenlakiil'
? komi kun liitsõnas kunle̮s 'särgi kaenlakiil'
? handi χonəm sõnaühendis χonəm pat 'kaenlaalune'
? mansi χanəl 'kaenal'
? ungari hón 'kaenal'
Võib olla vana läänemeresoome liitsõna. Kaugemate sugulaskeelte sõnad võivad olla selle liitsõna esikomponendi vasted. Esikomponent on sel juhul soome-ugri tüvi, mõne arvamuse kohaselt koguni uurali tüvi, mille vasted on ka neenetsi śalᵊ 'kaenal', eenetsi seri 'kaenal', nganassaani kaľiŋ 'kaenal', sölkupi k͔āliń 'kaenal' ja kamassi kālə̑ŋ 'kaenal'. Järelkomponent on ala. Vt ka kaiss.

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
kirderanniku kakku
algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
?alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

kali2 : kali : kali mrd 'kaigas, kepp, teivas; (puust) hoob, kang; veerispuu; heina- v viljakoorma aluspuu(d)'
soome kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
isuri kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
Aunuse karjala kaľikku, kaľikko 'kaigas, kepp, pulk'
vepsa kali̮ine 'kaigas, kepp, pulk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kalu. Teisalt võivad tüve läänemeresoome vasted olla liivi kaļ 'veerispuu', soome kalju 'veerispuu; kiilas, paljas; kiilasjää', karjala kaljama 'kiilasjää' ja vepsa kaľľak 'puujupp', nendega kokkukuulumist toetab murretest registreeritud omastavavorm kalju. Sel juhul võib olla germaani laen, ← alggermaani *χālija-z, mille vaste on vanaülemsaksa hāli 'sile, libe', või balti laen, ← balti *galja- 'libe', mille vaste on läti gāle 'õhuke jääkoorik, sulamata jääraas'. Vt ka kalev1.

kalkvel 'nõretamiseni märg'
On arvatud, et tuletis peamiselt vanemast murdekeelest registreeritud tegusõna kalkuma 'juurde võtma, kasvama, suurenema, paisuma' v-kesksõnast. Sel juhul on sõnas läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd kalkota, kalkkoa 'paraneda, terveneda, tugevamaks muutuda'.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kalts : kaltsu : kaltsu 'vana katkine riideräbal; katkine, kuid kantav riietusese; allakäinud inimene'; mrd 'riidest säärekatted'
kaltsad, kaltserdama
vanavene
vene kolóša 'sääris, suka- v püksisäär'
soome kalsu 'naiste lumesukk'; mrd 'sääris; sukasäär'
Aunuse karjala kalzu 'sääris'
lüüdi kaľž '(naiste kotiriidest) sääris (tule ja kuumuse kaitseks alet põletades)'
vepsa kaľž 'sääris'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). On ka oletatud, et tüvi on laenatud mõnest germaani keelest, häälikuliselt sobiv laenuallikas oleks nt keskülemsaksa kalze 'sukk'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kals, kalts, kalso 'kalts'. Vt ka kilts.

kamakas : kamaka : kamakat '(ebamäärase kujuga) suurevõitu tükk'
soome mrd kama 'kõlbmatuks kuivanud, kõvaks muutunud aine, jäätunud riie'
Aunuse karjala kamakko 'kõva ja ebatasane (maa)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutanud võib olla vene komók 'känkar, tomp, klomp, tükk', kom 'kamakas, kamp, pall, tomp, mütsak'. Teisalt ei ole välistatud, et sõna ongi vene keelest laenatud, teistes läänemeresoome keeltes on sel juhul tegemist rööplaenuga.

kangastama : kangastada : kangastan 'õhus peegeldama, miraaži tekitama; kujutlusse tooma'
?soome kangastaa 'õhus peegelduda, miraažina paista; kumada, hämaralt paista; kujutlusse kerkida'
Sõna on peetud soome laenuks, sest ta on murretes levinud ainult kirderannikul ja Hiiumaal. Võimalik, et levik on olnud siiski laiem: on oletatud, et Saaremaal samas tähenduses esinev kanastama on kangastama rahvaetümoloogiline moonutis. Sel juhul on sõna soome keelega ühine tuletis samast tüvest mis sõnas kangur.

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
?alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋoko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kannel : kandle : kannelt 'trapetsikujulise puust kõlakastiga sõrmedega mängitav Läänemeremaade rahvuslik keelpill'
?balti
leedu kanklės (mitm) 'kannel'
läti kokle 'kannel'
liivi kāndal, kāndla 'kannel'
vadja kannõl, kannõla, kantõlõ 'kannel'
soome kantele, kannel 'kannel'
isuri kannel 'kannel'
Aunuse karjala kandeleh 'kannel'
lüüdi kandale͔h, kande͔le͔h 'kannel'
vepsa kandel 'kannel'
On ka oletatud, et sõna on läänemeresoome tuletis kas tüvest kaas või kand, balti sõna oleks sel juhul läänemeresoome keeltest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on slaavi laen, ← algslaavi *gondtlĭ, mille vaste on vene gúsli 'gusli, kandletaoline vene rahvapill'.

karikas : karika : karikat 'sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu'
?algskandinaavia
vanaislandi kalkr, kalekr 'karikas'
?vanarootsi kar 'peeker, karikas'
isuri karikka 'teatud pulmarituaal, karikas [?]'
Kui laenuallikaks on vanarootsi sõna, on sellele lisatud liide -k(as). On ka oletatud, et sõna võib olla kujunenud mitme laenuallika segunemisel, sel juhul võib üks laenuallikas olla alamsaksa kellik 'karikas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karik 'armulauakarikas'.

kartsas : kartsa : kartsast mrd 'redel (ronimiseks); vankriredel; rõuguredel; redelitaoliste külgedega loomasõim; rööbiti puudest alus laeva vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks'
?balti
leedu gardis 'vankriredel; võre'
On ka oletatud, et laenuallikas on balti tüvi, mille vasted on leedu skersas 'põigitine' ja läti šķērss 'põigitine', sel juhul on tüve läänemeresoome vasted soome karsas 'kõõrdi; viltune; vaenulik, tõrjuv' ja karjala karsas 'kõver, viltune'.

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kauge : kauge : kauget 'pika vahemaa taga asuv; pika ajavahemikuga eraldatud; kellegagi v millegagi vähe ühist omav, raskesti mõistetav, võõras'
kaua
liivi kougi 'kauge', kougõn 'kaugel'
vadja kaukaa 'kauge', kaukaalla 'kaugel'
soome kaukainen 'kauge', kaukana 'kaugel'
isuri kauvan 'kaua', kauvaaks 'kauaks'
karjala kauvan 'kaua'
? ersa kuvaka 'pikk; piklik; pikaajaline', kuvať 'kaua'
? mokša kuvaka 'pikk', kuvať 'kaua'
? handi χŏw 'pikk; kauge; kaua'; χŏwən 'kaua; ammu; kaugel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χauχa-, mille vasted on saksa hoch 'kõrge; pikk' ja rootsi hög 'kõrge'; sel juhul on kaugemate sugulaskeelte vasted teise päritoluga. Tänapäeva läänemeresoome keeltes esineb tüvi ainult mitmesugustes tuletistes või tüvisõna *kauka käändevormidest kujunenud määrsõnades; kaua on vana viisiütleva käände vorm sellest tüvisõnast.

kiiver : kiivri : kiivrit 'metallist v muust kõvemast materjalist kaitsev peakate; eriline tornikatus'
vene kíver 'nahkkiiver'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kywer 'vene sõdurite peakate'. Vene sõna on mõnikord peetud läänemeresoome keeltest laenatuks, ← tüvi, mille vaste on kübar, sel juhul oleks kiiver bumeranglaen; oletus on siiski vähetõenäoline.

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

kleenuke : kleenukese : kleenukest 'peene kondiga ja kõhn, nääpsuke'
leenuke
alamsaksa klenik, klenlik 'peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline', klēn(e), klein(e) 'õhuke; peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline; väike, vähene, tähtsusetu'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi klen 'nõrk, jõuetu, kidur, põdur, kehv; nigel, napp'. Sel juhul on laentüvele lisatud liited -u-ke.

klirisema : kliriseda : klirisen '(klaas)eseme purunemisel v millegi vastu puutumisel tekkivat heledat heli andma'
saksa klirren 'klirisema, kõlisema; tärisema'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud (oma)tüveks, sel juhul lirisema tüve variant.

kloppima : kloppida : klopin '(kergelt) taguma, korduvalt lööma; selliselt puhastama; peksma, kolkima; ägedalt, valjusti koputama; ägedalt tuksuma, pekslema'
loppima
alamsaksa kloppen 'taguma, toksima; peksma; sisse lööma v taguma'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, sel juhul sama mis klopp. Eesti keelest on laenatud vadja kloppia 'müüri laduda; lüüa' ja isuri kloppia '(kolinal) laduda (nt puid riita) [?]'. Vt ka klobima.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
liivi koktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h3okw-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur