[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

iva : iva : iva 'seeme, tera'
indoeuroopa *jeva
avesta yava- 'teravili'
vanaindia yavaḥ 'teravili; viljasaak; oder'
leedu javas (hrl mitm javai) 'vili'
vadja jüvä 'iva, tera'
soome jyvä 'iva, tera'
isuri jüvä 'iva, tera'
Aunuse karjala jüvä 'iva, tera'
lüüdi ďüvä 'iva, tera'
vepsa jüvä 'iva, tera; seeme'
ersa juv 'sõkal'
mokša juv 'agan'
udmurdi ju 'teravili; tera, iva'
komi ji- sõnas ji-ki 'ohe (odrasõklal)'
? neenetsi 'jahu; jahusupp'
? eenetsi ďa-sa 'jahu; tainas'
? nganassaani ďaa 'jahu'

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
kirderanniku kauna
soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
soeng, sugema
?algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur