[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

külg : külje : külge 'inimese v looma vasak- v parempoolne kehaosa'
külili, küllakil
liivi kiļg 'külg'
vadja tšültši 'külg'
soome kylki 'külg; ribi (toiduna)'
isuri külgi 'külg'
Aunuse karjala külgi 'külg'
lüüdi küľg 'kase külg'
vepsa küľg 'roie, küljeluu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ka mari kə̑l liitsõnas kap-kə̑l 'kehaehitus', ungari kül- 'väline', sölkupi kī̮lǝ 'rind', kuid see on kaheldav.

ribi1 : ribi : ribi 'roie; toestav, kuju andev ja säilitav v soojusvahetuspinda suurendav suhteliselt kitsas konstruktsioonielement'
kribi
alamsaksa ribbe 'roie, ribi'

ribi2 : ribi : ribi 'püünisejada'
soome rivi 'rida, rivi; (endisaegne) mitme toaga elumaja'
Läänemeresoome tüvi. Murretes esineb ka algsem tüvevariant rivi. Teisalt on arvatud, et tüvi on rootsi keelest laenatud, ← rootsi mrd riv 'leetseljak, kari, rahu', ja on toimunud tähendusnihe (soome sõna on sel juhul rööplaen, milles on samuti toimunud tähendusnihe) või et rootsi tüvi on eesti murretesse laenatud soome murrete vahendusel. Vt ka rivi.

rivi : rivi : rivi 'asjade, olendite v nähtuste rida; inimeste, veokite vms paigutus ühel joonel kõrvuti, viirg v ahelik'
soome rivi 'rida, rivi'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tüve ribi2 vaste.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

rood1 : roo : roodu 'kandvam tugi- v kinnitusosa (nt kalal, sulel, pussnoal, viilil); juht- ja tugikoe kimbud lehelabas'
roigas
alggermaani *rōđā-, *rōđōn
vanaislandi róða 'vits, teivas'
rootsi rod 'aiateivas'
saksa Rute 'vits, ritv'
alggermaani *trōđā-, *trōđōn
vanaislandi tróð 'roovitis', tróða 'teivas'
rootsi mrd trod 'aiaroikad, teibad, katuselatid'
liivi rūod 'noatera'
vadja rooto 'rood, roots; kalaluu; luu; roie, ribi; noaselg'
soome ruoto '(lehe-, sule-, noa- jms) rood; selja- v sabaluud; (kala)luu'
isuri roodo 'kalaluu; selgroog; vikati tera silma pool olev mügarik'
Aunuse karjala ruodu 'kalaluu'
lüüdi ruod 'kalaluu'
vepsa rod 'kalaluu'
Tuletises roigas on tüve silbid koondunud, ‹ roodikas. Vt ka roog2, roosk, roots.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur