[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 12 artiklit

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
haaval
alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest löök on kujunenud tähendused haav ja kord. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

hakkima : hakkida : hakin 'tükkideks, peeneks raiuma v lõikama, tükeldama'
saksa hacken 'lõhkuma, raiuma; hakkima; kõplama; nokkima, toksima'

kaadama : kaadata : kaadan 'ümber v kummuli ajama, kummutama'
soome kaataa 'ümber v kummuli ajama, kummutama; langetama, maha raiuma; valama, tühjendama'
Sõna on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde.

laastama : laastada ~ laastata : laastan '(võsa, metsa) maha raiuma; midagi tühjaks, lagedaks, paljaks tegema; hävitama; (majanduslikult) laostama'
vadja lagassaa 'tasandada; (põldu) rullida; siluda; kammida; silitada'
soome lakaista, mrd laasta 'pühkida, luuata'
isuri laada 'pühkida, luuata'
Tõenäoliselt tuletis sõnast lage. Vt ka laasima.

rabama : rabada : raban 'hooga v järsku lööma, paiskama; järsku kahju tehes v hävitades tabama; haarama, kahmama; tööd rassima, rühmama; viljavihku vastu rabamispinki v seina lüües teri välja peksma'
rabelema
liivi rabbõ 'lüüa; raiuda; muutuda (mingisuguseks)'
vadja ravata 'lehvitada, viibata, käega rehmata; raputada; vilja rabada, linu ropsida; järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta)'
soome ravata 'lüüa; vilja rabada'
isuri ravada 'vilja rabada, linu ropsida; käega rehmata'
Aunuse karjala ravata 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); haarata, kahmata'
lüüdi rabaita 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); ära võtta (külma kohta)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis sõnas rabisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *draƀan, mille vaste on gooti ga-draban 'raiuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rava '(viljavihke) rabama' ja võib-olla läti rabāt '(viljavihke) rabama'. Vt ka rabe2, rappima, rappuma, rübelema.

raig2 : raia : raiga 'seemnesari'
Võib olla kirjakeelde loodud variant vanemast murdekeelest registreeritud sõnast rai 'munand' (mitm raiad), mis on sama tüvi kui sõnas raiuma. Sõna on kasutusel zooloogiaterminina.

raim : raima : raima 'kaevise lahtimurdmine kihist' raiuma

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
raim
?alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
liivi raḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
rake
?alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

tahuma : tahun : tahuda 'siledaks v teravaks raiuma; raiudes töötlema v valmistama, välja raiuma'
liivi to(u)vvõ 'tahuda'
soome taho 'eseme sile külgpind, tahk; kant, külg, suund; rühm, ringkond'; mrd 'kooritavasse puusse lõigatud joon'
isuri taholliin 'mingisugusel arvamusel olev'
Aunuse karjala tahoine '-tahuline'
vepsa taho 'koht; ala, paik(kond), kant'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et nõrgaastmeline tuletis tüvest tahk. See seletus ei sobi kokku nt vepsa vastega, sest vepsa keeles astmevaheldust ei ole. Mõningane segunemine tüvega tahk on kahtlemata toimunud.

vestma : vesta : vestan 'puud voolima; jutustama, rääkima'
väits
liivi veis 'nuga'
vadja vessää 'vesta, voolida, tahuda; laulda'
soome veistää 'vesta, lõigata, voolida; tahuda; raiuda'; veitsi 'nuga'
isuri vestää 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veitsi 'nuga'
Aunuse karjala vestiä 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veičči 'nuga'
lüüdi vestädä 'vesta, lõigata, voolida'; veitš 'nuga, pussnuga'
vepsa vestta 'vesta, lõigata, voolida'; veič 'nuga'
komi ve̮źni̮ 'raiuma; sälku tegema; läbi raiuma'
handi wańś-, waś- 'lõikama; tükeldama'
ungari vés 'voolima, lõikama, vestma'
Soome-ugri tüvi. Sõnas väits on teine tüvevariant. Ülekantud tähendus 'jutustama' lähtub väljendist juttu vestma.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur