[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

hilja 'ajaliselt lõpu pool; pärast tavalist v määratud aega'
alggermaani *silē(ja)n-
gooti (ana-)silan 'rahunema, vaikima'
vanainglise sāl-nes 'vaikimine'
liivi mrd īlig 'aeglane'
vadja iľľaa 'tasa, vaikselt, vagusi; aeglaselt; hilja'
soome hiljaa 'hääletult, vaikselt, tasakesi; nõrgalt; summutatult; kumedalt'; hiljainen 'vaikne, tasane; rahulik; sõnaaher; vähenõudlik'
isuri hiljaa 'vaikselt, hääletult'; hiljain 'vaikne, tasane'
Aunuse karjala hiľľu, hiľľaine 'vaikne, tasane; aeglane'
lüüdi hiľ 'vaikne, tasane; aeglane'
vepsa hiľľ 'vaikne, tasane; aeglane'

lai : laia : laia 'ristsuunas suure ulatusega; igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv'
algskandinaavia *lāǥija-R
vanaislandi lægr 'rahulik, lamav'
alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud varikatus, laudadest sild'
liivi laigā 'lai'
vadja laďďa 'lai'
soome laaja 'lai'
isuri laija 'lai'
Häälikuliselt sobivad mõlemad allikad, tähenduse poolest sobib paremini esimene. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Sama germaani või skandinaavia tüvi on laenatud sõnas lage. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laialt 'lai, laiali puistatud' (← laialt). Vt ka laajama.

magama : magada : magan 'uneseisundis olema, mitte ärkvel olema'
?alggermaani *makō(ja)n-
vanainglise makian 'tegema'
vanasaksi makoian, makon 'tegema'
saksa machen 'tegema'
liivi maggõ 'magada, lamada'
vadja magata 'magada; lamada'
soome maata 'lamada, lebada; puhata, magada'
isuri makaahus 'karja magamiskoht; lamamis-, magamis-'
Aunuse karjala muata 'magada'
lüüdi magatta 'lamada; magada'
vepsa magata 'magada; lamada'
Läänemeresoome ja germaani sõnade tähenduslik seos on problemaatiline, germaani tegusõna tähendus on väga üldine. Siiski on tähenduselt lähedasi tuletisi, nt saksa gemach 'rahulik', Gemach 'rahu, puhkus; (magamis)tuba'. Varem võib olla laenatud tüve indoeuroopa vaste, maja.

rahu3 : rahu : rahu 'riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord'
vadja rauha 'häirimata olukord; rahulik, vaikne'
soome rauha 'sõja puudumine; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord'
isuri rauha 'sõja puudumine; häirimata olukord'
Aunuse karjala rauhu 'sõja puudumine; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord; rahulik'
Läänemeresoome tüvi.

soikuma : soikuda : soikun 'vaibuma, lakkamiseni nõrgemaks jääma'
liivi suoīkõl 'vaikne, rahulik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas suikuma.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
tase, tasu
liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tasn, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tüüne : tüüne : tüünet 'vaikne, rahus olev, rahulik, tasane'
vadja tüüni 'tüüne'
soome tyyni 'tüüne; varjuline, kaitstud; tasakaalukas, ühtlane, kindel', tyven 'tüüne; tuulevaikus'
isuri tüüni 'vaikne, tuuletu'
Aunuse karjala tüüni 'tüüne; tuulevaikus'
lüüdi ťüuń 'vaikne, tuuletu'
vepsa ťüń 'tüüne'
handi tewen 'tüüne'
mansi tawant 'tüüne'
Soome-ugri tüvi. Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes. Vt ka süva.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur