[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kärpima : kärpida : kärbin 'lühemaks lõikama, lühemaks pügama'
alamsaksa kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama'

niitma : niita : niidan 'vikatiga vms taimi maha lõikama; villa (vm karva) pügama'
niit2
alggermaani *sneiþan-, *snīþan-
vanaislandi sníða 'lõikama'
vanaülemsaksa snīdan 'lõikama, niitma, vilja koristama'
liivi nītõ '(heina) niita'
vadja niittää '(sirbiga vilja) lõigata; (lambaid, juukseid) pügada; habet ajada'
soome niittää '(heina) niita; (vilja) lõigata'
isuri niittää '(sirbiga vilja) lõigata'
Aunuse karjala niittiä '(heina) niita; (vilja) lõigata'
lüüdi ńiiťťädä, ńiittada '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
vepsa ńitta '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ta-/-tä-. niit2 on selle tegusõna vana tu(d)-kesksõna vorm.

pügama : pügada : pöan ~ pügan 'villa v karvu juure lähedalt maha v lühemaks lõikama'
soome pykiä 'praguneda; pakatada'
karjala pükie 'katkeda, murduda, lõheneda, praguneda'
Läänemeresoome tüvi.

velsker : velskri : velskrit 'keskeriharidusega meditsiinitöötaja'
velskäär
saksa Feldscher 'velsker'
Laenuallikas on liitsõna, Feld 'väli' + scheren 'pügama', algne tähendus oli 'välihabemeajaja, -lõikaja'. Habemeajajad tegid lahinguväljal ka lihtsamaid kirurgilisi operatsioone.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur