[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

krants : krantsi : krantsi 'õue- või karjakoer'; van 'pärg'
← alamsaksa kranz 'pärg, krants'
Tumedakarvalist koera, kellel oli heledatest karvadest kaelus, justkui pärg ümber kaela, hakati nimetama krantskael. Hiljem liitsõna lühenes, järelosis jäeti ära. On arvatud ka, et sõna on koera tähenduses hilisem laen baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kranz 'krants, segavereline koer'.

pärg : pärja : pärga 'rõngakujuline v ovaalne lille-, oksa- vm põimik; rõnga- v ringikujuline moodustis; peaehe'
Tüve vasted võivad olla saami bárgidit 'palmikut punuda', bárggaldat 'palmik, punutud pael', ersa pargo 'korv', mokša parga 'tohust torbik' ning võib-olla ka karjala (puna)päre 'peakaunistus'. Eesti keelest on laenatud soome mrd pärkä 'seppel v peapael' ja baltisaksa Pärg, Perg, Pärk 'eesti tüdrukute peaehe'.

vaip : vaiba : vaipa 'tekstiilist, hrl telgedel kootud ese põranda-, seina- vm kattena'
← alggermaani *waipa-
gooti waips 'pärg, kroon'
rootsi mrd vepa 'paks tekk'
islandi veipa 'pearätik'
● vadja vaippa 'vaip'; vaippu 'teatud endisaegne rõivas'
soome vaippa 'mähe; keep, hõlst, vaip'
karjala vaippa 'vanutatud tekk'

vanik : vaniku : vanikut 'pärg'; mrd 'palgikord majal'
← läti vainags 'pärg, vanik; võra'
Tüve on peetud ka varasemaks, balti laenuks. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd vannikko 'pärg'.