[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kube : kubeme : kubet 'kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond'
alggermaani *χupiz
gooti hups 'puus'
saksa Hüfte 'puus'
inglise hip 'puus'
vadja kupõõ, kuvõ 'puus'
soome kuve 'puus, külg; kube'
isuri kuve 'külg'
karjala kuveh 'puus, külg'

lanne : lande : lannet 'nimme, nt hobusel'
soome lanne 'puus; vaagen'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *land(w)i, *landīn-.

nääre : näärme : nääret 'nõret valmistav epiteelkoeline elund'
soome van srmt näärvä 'kube', mrd nääräin 'kube'
Aunuse karjala niäräü 'kube'
lüüdi ńiäräv(o), niäräv(ö) 'kube'
vepsa ńärv 'kube'
turjasaami ńā´r̀me 'kube'
handi ńarəm 'kube'
mansi ńārəm 'õlg; puus'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et tegemist on läänemeresoome-saami tüvega, mille vasted on liivi nǟr 'odraiva (silmas)', vadja näärä 'odraiva (silmas)'; nääri sõnaühendis koiraa nääri 'odraiva (silmas); koeranael', soome näärä- liitsõnas näärännäppy 'odraiva (silmas)' ja saami náránaš 'vistrik'.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

puus : puusa : puusa 'inimese kere alaosa, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa'
vadja puuska 'puus'
soome puuska väljendis kädet puuskassa 'käed puusas', mrd puuska '(metsa, tee) serv; tooli v sohva käetugi; suur volt kleidi küljel'
isuri puuska väljendis käet puuskaas 'käed puusas'
Läänemeresoome tüvi.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
raim
?alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
liivi raḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

sarn : sarna : sarna 'põsenukk'; mrd 'puusakont'
On arvatud, et vana tuletis tüvest sarv, nagu on ka soome mrd sarvena 'puus, puusaluu', isuri sarvena 'puus', karjala sarvena, sarvana 'puus'. Teise seletuse järgi võib olla sama tüvi mis sõnas sarnane. Samalaadne tähendussuhe on soome keeles, soome muoto 'vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu' ja muotoinen 'millegi kujuline; sarnane, taoline'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur