[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

lest2 : lesta : lesta 'teatud ämblikulaadne'
vene klešč 'puuk, lest'

pisu- sõnas pisuhänd 'kratt, tulihänd, puuk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas pisar. Murretes on sõna pisu tähenduses 'piisk, säde'. Vrd ka pisuhänna nimetusi tulihänd, tulisaba.

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
puit
liivi 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.

puuk1 : puugi : puuki 'ämblikulaadne, kes imeb kärsa abil loomade ja inimeste verd (Ixodes)'
vadja puukki, puukko, puukkõ 'puuk'
soome mrd puukki, puukka, puukke, puukko 'puuk'
isuri puukki 'puuk'
On peetud tuletiseks puu tüvest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bokk liitsõnades mätsa-bokk, mätse-bokk 'puuk' (← mets(a)puuk).

puuk2 : puugi : puuki 'kratt, pisuhänd'
rootsi puke 'kratt, pisuhänd, puuk'
alamsaksa spōk, spūk 'kummitus, tont, tühine olend'

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur