[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
alamsaksa mast 'mast; post'
saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

post1 : posti : posti 'tulp, sammas'
alamsaksa post 'post, uksepost, -piit'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina postis 'post, tulp; uksepiit'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påst, påsst 'post, tulp'.

post2 : posti : posti 'hrl sõjaväeline vahi-, valvekoht, vahikord selles kohas'; kõnek 'ameti-, töö-, teenistuskoht'
saksa Posten 'amet, ameti-, teenistuskoht; valve-, vahipost, tunnimees'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina positus 'pandud, asetatud; seisev, asetsev'. Saksa või alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, post3.

post3 : posti : posti 'side liik, mille ülesanne on saadetiste saatjalt vastuvõtmine, edastamine ja adressaadile kättetoimetamine, sellist sideteenust osutav asutus; posti teel edasi toimetatav saadetis'
alamsaksa post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg'
saksa Post 'post; sideasutus; postisaadetised'; van 'sõnum, teade'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina posta 'postijaam', ladina positus 'pandud, asetatud; seisev, asetsev'. Saksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, post2.

sammas1 : samba : sammast 'kivist, puidust v metallist ringikujulise ristlõikega püsttoend; kellegi v millegi mälestuseks v auks püstitatud skulptuur; post, tulp'
?algindoiraani *stambhas
vanaindia stambhaḥ 'sammas, post, vai'
vadja sammaz 'sammas; post; (ukse)piit; mesipuu'
soome mrd sammas 'piirikivi; sammas, post, vai; ilmasammas'
On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vasted on nt leedu stambas '(taime) vars', stambus 'suur ja raske; suurekasvuline; jäme ja tugev'. Vt ka samb, sammas-2.

tara : tara : tara 'maa-ala piirav tõke, aed; aiaga piiratud ala karja jaoks; kuu v päikese ümber nähtav rõngas'; mrd 'karjalaut'
lõunaeesti tahr, tahõr, tarh
balti
leedu daržas '(köögivilja)aed; rõngas kuu ümber'
läti dārzs '(köögivilja)aed; aedik, tara; rõngas kuu ümber'
liivi tarā 'maa-ala piirav tõke; taraga ümbritsetud põld; (köögivilja- vms) aed; rõngas kuu v päikese ümber'
vadja tara 'taraga piiratud ala (maja juures); puu- v köögiviljaaed; krunt'
soome tarha 'karjaaed; piiratud maatükk, (köögivilja- vms)aed; kasvandus, farm; laoplats, puuaed'; mrd 'rõngas (nt kuu ümber); sõnnikuhunnik'
isuri tarha(a) '(talumaja juurde kuuluv) krunt'
Aunuse karjala tarhu 'maalapp, (köögivilja)aed; post, teivas, varb; ring, rõngas; lööve, ekseem'
vepsa tarh 'maalapp, maatükk, (marja-, seene- vms) koht'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåra 'söödaruum hobusetalli juures või härja- ja lehmalauda vahel'. Vt ka tõra.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

tuber : tubra : tupra 'lühikeste põikpulkadega pikk peamiselt meski segamise riist'
balti *stubur-
leedu stuburas 'selgroog, lülisammas; kuivatusaluse post ahju kõrval', stubras 'känd'
läti stubrs 'känd', stuburs 'kõrgem känd; post; luuakonts'

tulp1 : tulba : tulpa 'maasse kinnitatud tugev püstine post; kohakuti üksteise alla paigutatud numbrite, sõnade jms rida'
vanavene stŭlbŭ, stŭlpŭ 'sammas, tugipost'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tȭlpa 'post, tulp, sammas' (← vanema murdekeele variant tülp) ning vadja tulppa 'post, sammas'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur