[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

lood1 : loodi : loodi 'endisaegne raskusmõõt; veekogu sügavuse mõõtmise seade, riist püst- v rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v kontrollimiseks'
alamsaksa lōt, lode 'plii, -kuul; lood mere sügavuse v vertikaalse joone mõõtmiseks; pool untsi; münt'
Samatüveline tegusõna loodima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa loden 'loodima'.

plii : plii : pliid 'keemiline element, hallikas pehme raskmetall (Pb); seda metalli põhiosana sisaldav sulam'
alamsaksa bli, blig 'plii'
Vt ka pliiats.

pliiats : pliiatsi : pliiatsit 'südamikust ja (puit)ümbrisest koosnev kirjutus-, joonistus- ja joonestusvahend'
?rootsi blyerts 'grafiit; pliiats', mrd blyarts-, bliarts 'grafiit; pliiats'
Rootsi allikas on laenatud saksa keelest, saksa Bleierz 'pliimaak' ( Blei 'plii' + Erz 'maak'). Laenu esiosa on võinud muganemisel mõjutada plii.

pronks : pronksi : pronksi 'vase ja mõne muu elemendi (hrl tina, alumiiniumi, räni, plii) sulam'
ronks, prunks
saksa Bronze 'pronks'
k on lisahäälik, mis võis esineda ka saksa häälduses.

sea- liitsõnas seatina 'plii' siga

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
lõunaeesti tsiga
sea-
liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

tina1 : tina : tina 'keemiline element, läikiv hõbejasvalge väga plastiline metall (Sn); plii, seatina'
alggermaani *tina-
vanaislandi tin 'tina'
rootsi tenn 'tina'
saksa Zinn 'tina'
liivi tinā 'tina'
Salatsi liivi tina 'plii'
vadja tina 'tina'
soome tina 'tina'
isuri tina 'tina; plii'
Aunuse karjala tina 'tina; plii'
lüüdi ťina 'tina'
vepsa ťin 'tina; plii'
Vt ka tine.

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur