[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 22 artiklit

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

krunt : krundi : krunti 'piiristatud maatükk; mingi kattekihi ettevalmistuskiht'
kront, runt
alamsaksa grunt 'põhi; pind'
Eesti keelest võib olla laenatud isuri kruntti 'maapind; krunt'.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
kummuli
liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

käba : käba : käba 'männikoorest võrguujuk'; mrd 'kuivatatud männikoor'
vadja tšäpä 'puukoor'
On arvatud, et variant vanemast murdekeelest registreeritud sõnast kõba 'männikoor'. Sel juhul uurali tüvi, mille vasted kaugemates sugulaskeeltes on ersa kuvo 'koor, pind', mokša kuva 'leivakoorik; maapind, maakamar', mari kuβo 'aganad', udmurdi ku 'nahk', komi ku 'nahk', neenetsi χoba 'nahk', eenetsi kuba 'nahk', nganassaani kuχu 'nahk', sölkupi kopǝ 'nahk', kamassi kuba 'nahk', matori koha, koho 'nahk'.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

laatuma : laatuda : laatun 'kokku valguma, suuremat kogumit moodustama'
Võib olla vanarootsi laen, ← vanarootsi plāta 'tasane pind' .

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

maa : maa : maad 'Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet; maismaa, maismaa pind; ruumiline vahemaa; riik'
liivi 'maa; riik; põld'
vadja maa 'maa; maailm; põrand; põhi, taustvärv'
soome maa 'maa; pinnas, muld; riik'
isuri maa 'maa; põrand'
Aunuse karjala mua 'maa; maailm'
lüüdi mua 'maa, muld; maailm'
vepsa ma 'maa; maailm; põld'
mari münö 'maas, põrandal'
udmurdi mu 'maa'
komi mu 'maa'
handi mŏw 'maa; pinnas, muld'
mansi 'maa; koht'
nganassaani mou 'maa'
kamassi mǝje, maja 'mägi'
matori bijä 'mägi'
Uurali tüvi. Vt ka maadlema, maage, maare1, mailane, maismaa.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

peerg : peeru : peergu 'pikk männi- v kasepakust kistud laast, pird'
piirg
liivi pirg 'peerg', pīrgal 'pind, pilbas'
vadja piirko 'pind, terav puukild'
? soome mrd pirkale 'laast, kild, peerupakk'
? karjala pirkaleh 'laast, kild, pilbas'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pergel 'laast' ja läti mrd spę̄rgala 'pisitilluke tükike'. Vt ka pird.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

pind2 : pinnu : pindu 'puidust irdunud terav killuke; lauaserv, palgi pindmisest osast saadud saematerjal'; mrd 'lehtpuu koorealusest kihist kistud õhuke riba (nt punumiseks)'
Võib olla tuletis tüvest pind1. Teisalt on arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa spint 'maltspuit'.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
?alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
?algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
liivi oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

sein : seina : seina 'hoone püstne piirdetarind, mis võib täita ka kandetarindi ülesannet; pinnavormi v muldrajatise järsult püstine nõlv; õõneselundi, anuma vm eseme õõnsust ümbritsev pind'; mrd 'kangamõõt'
lõunaeesti sain
balti
leedu siena 'sein, piir'
läti siena 'sein; külg'
liivi sāina 'sein'
vadja seinä 'sein'
soome seinä 'sein'
isuri seinä 'sein; lõimelõnga mõõt'
Aunuse karjala seińü 'sein; kanga, lõimelõnga mõõt'
lüüdi šeiń, šein, sein(e͔) 'sein'
vepsa sii̯n 'sein; kangamõõt'

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
liivi gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
talu
algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
liivi tallist (mitm) 'tellingud', tal 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

taust : tausta : tausta 'taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, müra vms'; piltl 'ümbrus, keskkond, põhjus, ajend, päritolu'
soome tausta 'tagakülg, tagapool; pahupool; tagune; taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, saade; ümbrus, keskkond, põhjus, ajend'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on taga tüve tuletis.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
üldine, üldse, üli-, üllitama
liivi iļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi 'peale'
eenetsi ńi 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur