[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 75 artiklit, väljastan 30.

hõbe : hõbeda : hõbedat 'valge läikiv väärismetall (Ag)'
liivi õbdõ 'hõbe'
vadja õpõa 'hõbe; hõbedane'
soome hopea 'hõbe'
isuri hoppiia 'hõbe'
Aunuse karjala hobju 'hõbe; hõberaha'
lüüdi hobed 'hõbe; hõberaha'
vepsa hobed 'hõbe; pehme'
Lule saami suohpē 'pehme'
Läänemeresoome-saami tüvi.

juus : juukse : juust 'üks inimese peanaha üla- ja tagaosas kasvavatest pidevalt pikenevatest niitjatest karvadest'
lõunaeesti hius
alggermaani *χiuja
islandi 'pehme karv, ude'
rootsi hy 'nahk; jume'
liivi ibūks 'juus'
vadja ivus 'juus'
soome hius 'juus'
isuri hius 'juus'
Aunuse karjala van hivus 'juus'
lüüdi hivus 'juus'
vepsa hibus 'juus'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -us. Vt ka ebe, ibe, juss-2.

kaabu : kaabu : kaabut '(meeste) pehme kübar'; mrd 'veekindlast riidest vihmamüts' kaap

kaap : kaabu : kaapu '(meeste) pehme kübar'
kaabu
vanarootsi kāpa 'kapuuts; kapuutsiga keep'
kaabu on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; mrd 'pastel; hobuseraud; adratald'
kängitsema
alggermaani *skenka 'koib, koot'
saksa Schinken 'sink'
rootsi skinka 'sink; seapraad; seakints, -reis'
liivi kǟnga 'king'
vadja tšentšä 'jalats (üldiselt); kodutehtud pehme säärsaabas; pastel; viisk'
soome kenkä 'king'
isuri kengä 'king'
Aunuse karjala kengü 'saabas; king; hobuseraud'
lüüdi keng(ä) 'saabas'
vepsa kenǵ 'jalats'
Laenuallika ja läänemeresoome sõna tähenduserinevust on seletatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvevariandist käng.

kohr : kohru : kohru 'üleskerkinud alt õõnes moodustis'
kore, kores
liivi koŗŗi 'soine; kohev, pehme'
soome van korho 'kohevaks tehtud kuiv hein'
Aunuse karjala korhota 'kerkida, tõusta'
lüüdi korhištada 'kergitada, (kõrvu) kikki ajada'
vepsa korhotōdāzhe 'tagajalgadele tõusta; pead tõsta'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kõhr ja kõrkjas.

kuld : kulla : kulda 'keemiline element, helekollane läikiv pehme hästi töödeldav väärismetall (Au)'
alggermaani *gulþa-
vanaislandi gull 'kuld'
gooti gulþ 'kuld'
saksa Gold 'kuld'
inglise gold 'kuld'
liivi kūlda 'kuld'
vadja kulta 'kuld'
soome kulta 'kuld'
isuri kulda 'kuld'
Aunuse karjala kuldu 'kuld'
lüüdi kuld 'kuld'
vepsa kuld 'kuld'

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
lahendama, lahke, lahtuma
vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

lahke : lahke : lahket 'sõbralik, südamlik; lahe' lahe
vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
?alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

lampkast : lampkasti : lampkasti 'maa sisse ehitatud mustusekast (reoveetorustikus)'
saksa Schlammkasten 'anum, ruum muda, rooja kogumiseks'
Saksa allikas on liitsõna: Schlamm 'märg pehme soga, muda, pori' + Kasten 'kast'. Varem on laenatud liitsõna teise osise alamsaksa vaste, kast.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

lausa 'otse, suisa, päris, täiesti; avameelselt, otsekoheselt'
alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
vanarootsi lȫs 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
gooti laus 'lahti, tühi'
soome mrd lausas 'pehme (puu); mahe, leebe (loom, inimene, ilm)'
isuri lausa 'lõtv (lõng)'
karjala lausa 'pidev, katkematu (sadu); tasane; tõsine'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lahvandus. Vt ka lausk.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
leevenema
?alggermaani *χlēwija-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

lepp : lepa : leppa 'seistes punaseks tõmbuva pehme puiduga lehtpuu v -põõsas (Alnus)'; mrd 'lepakoorekarva; veri'
?balti *leipā
leedu líepa 'pärn'
läti liepa 'pärn'
preisi leipa 'pärn'
liivi liepā 'lepp; veri'
vadja leppä 'lepp'
soome leppä 'lepp; veri'
isuri leppä 'lepp'
Aunuse karjala ľeppü 'lepp'
lüüdi lepp 'lepp'
vepsa ľep 'lepp'
ersa ľepe 'lepp'
mokša ľepä 'lepp'
Ersa ja mokša sõnad võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

leppima : leppida : lepin 'rahul olema; nõustuma; viha pidamast lakkama'
lõunaeesti leppümä
liivi lieppõ '(ära) leppida; palgata'
vadja leppiä 'leppida', lepüttää 'rahustada, vaigistada; lepitada'
soome leppyä '(ära) leppida; järele anda', leppeä 'pehme, mahe'
isuri leppüä '(ära) leppida'
Aunuse karjala ľeppie '(saatusest) ette määrata', ľeppei 'järeleandlik, pehme'
? mokša ľäpä, ľäpǝ 'pehme'
? mäemari ləpkä, ləpkätä 'sõbralik (inimene); mahe, leebe (tuul)'
? handi lepət 'nõrk, lõtv (vibu), pehme, heatahtlik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi.

lodu1 : lodu : lodu 'lotu, vana kulunud müts'
liivi lo '(katki) muljutud, pressitud; pehme'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lodev või lott.

lorts : lortsu : lortsu 'pehme, lodev v vedel, lörts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lurts, lärts, lörtsima. Eesti keelest võivad olla laenatud läti lorcis 'lörts', lorcēt 'lörtsi sadama', lorcāt 'lortsuma, lodisema'.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

lõge : lõgeme : lõget 'pehme, luustumata koht imiku koljul'; mrd (hrl mitm) suu, lõuad'
kirderanniku legemed
vadja lekama 'lõge, lõgemekoht; lahvandus, sula koht jääs', letšen 'lõge, lõgemekoht'
isuri lekkaama 'meelekoht, oim; lõge; sula koht kevadises jääs'
On arvatud, et sama tüvi mis lõvi1, kuid häälikuliselt on see kaheldav. Teise oletuse järgi võiks tüve vaste olla soome soome lokero 'lahter; sopp; õõs', mrd loko(nen) 'auk; õõs; õnar; koobas'.

lõhmus : lõhmuse : lõhmust 'pärn (Tilia)'
soome lehmus 'pärn'
lüüdi lehmuz 'pärn'
vepsa ľehmuz 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud ja algse tähendusega 'pehme'. Tüve vasted võivad olla ka ersa ľevš 'niin' ja mokša ľevəš, ľevš 'niin'. Lõhmuseks ja niinepuuks nimetati nooremat pärna, millelt sai niint võtta. Vt ka lehm.

lõhn : lõhna : lõhna 'haistmisaistingut esile kutsuv gaasiliste ja lenduvate ainete omadus'
vadja lõhna 'tuulepuhang, -õhk; pehme, soe, mahe (tuule kohta)'

lõtv : lõdva : lõtva 'kehalisest pingest vaba, jõuetu, lodev; lotendama kippuv; nõrgalt ühendatud'
soome mrd letveikkö 'soo', letvakka 'lõtv, loid, lodev', lelvä 'pehme (maa); soo'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka lodev.

läkk : läku : läkku mrd 'läga, pori'
eestirootsi λlæk̲ 'adru (Fucus)'
Mõjutada on võinud ka läga. Eesti keelest võib olla laenatud läti ļeka 'pehme kleepuva aine tomp'.

lätsima : lätsida : lätsin 'millegi pehme (ja märja) kukkumise v (sellega) löömise heli saatel korduvalt lööma, paiskama v kukkuma; selliselt käima'
plätsima
soome lätsähtää, lässähtää 'potsatada, matsatada; sisse vajuda'
isuri lätsü liitsõnas lätsühattu 'vana läikivanokaline soni'
Aunuse karjala ľädžöttiä 'muljuda, mudida, peeneks tampida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lutsima, mätsima, nätsuma, lätu.

lödi : lödi : lödi 'löga, löma; pehme, lögane'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, lodisema, ludistama.

löma : löma : löma '(muljumisel tekkinud) pehme märg mass, löga'
lömitama,lömmis
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lömmis, löga.

madrats : madratsi : madratsit 'magamisaseme (teisaldatav) pehme täidisega aluskott'
saksa Matratze 'madrats'

mahe : maheda : mahedat 'parajalt soe; pehme, mõnus; meeltele rahulikult mõjuv; sõbralik'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

muks : muksu : muksu '(kõva) kühmuke, mügar'; kõnek 'müks'
soome muksia 'klobida', muksu 'löök, hoop, müks'
isuri muksaa 'tasakesi toimetada'
karjala mukšata '(pehmelt) ümber ajada, kukkuda lasta', mukšu '(pehme) löök'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

mure2 : mureda : muredat 'kergesti pudenev, tükkideks lagunev'
vadja murõa 'mure; pehme, õrn (südame kohta)'
soome murea 'pehme; mure'
isuri murriia 'pehme; mure'
Aunuse karjala murei 'rabe, pude, mure'
lüüdi mured 'pehme; mure'
vepsa mured 'rabe, pude, mure'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas muru-2 ja võib-olla ka sõnas murdma. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *murwija-z, mille vasted on vanaülemsaksa mur(u)wi 'mure, pehme, noor', saksa mürbe 'mure, pehme'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur