[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

lugema : lugeda : loen 'kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama; mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama; arvestama; pidama, arvama'
lugu
liivi luggõ 'loendada; lugeda'
vadja lukõa 'lugeda; palvetada; jutlustada; itkeda; posida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
soome lukea 'lugeda; õppida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
isuri lukkiia 'loendada; loitsida; raamatut lugeda; (millekski, kellekski) pidada'
Aunuse karjala lugie 'lugeda; loendada'
lüüdi lugeda 'lugeda; loendada; korrutada, korrata'
vepsa lukťä 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; loitsida'
saami lohkat 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; jutustada, ütelda'
ersa lovoms 'loendama; (millekski, kellekski) pidama'
mokša luvǝms 'lugema; loendama, arvutama; (millekski, kellekski) pidama'
mari luδaš 'lugema; loendama'
udmurdi li̮dǯ́i̮ni̮ 'lugema; loendama, arvutama'
komi li̮ďďi̮ni̮ 'lugema; loendama'
? handi lŏŋət- 'lugema'
mansi lowint- 'lugema; loendama; (millekski, kellekski) pidama'
? ungari olvas 'lugema'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti luga 'näidend' ja eestirootsi logo 'lugu, jutustus; tähelepanuväärne juhtum; laul, luuletus' (← lugu). Vt ka loetlema.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
liivi 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

mõistma : mõista : mõistan 'aru saama, taipama; ära arvama'; kõnek 'oskama'
kirderanniku muistma
liivi mȯistõ, muoistõ 'aru saada, taibata'
vadja mõissaa 'mõista, aru saada'
soome muistaa 'mäletada, meeles pidada'
isuri muistaa 'mäletada, meeles pidada'
Aunuse karjala mustua 'mäletada', mujua 'maitsta'
lüüdi muštada 'mäletada, meeles pidada', mujada 'maitsta'
vepsa muštta 'mäletada, meeles pidada; mälestada', mujada 'maitsta; puutuda, katsuda; tajuda, tunda, haista'
ersa mujems 'leidma'
mokša mujǝms 'leidma'
mari muaš 'leidma; saama; ära arvama, otsustama'
? udmurdi majalti̮ni̮ 'puhtaks, ära pühkima; silitama', maď 'jutt, sõna; lugu, pajatus; mõistatus; kõnekäänd'
? komi mojd 'muinasjutt'
handi mŭjǝptǝ- 'ära arvata laskma, mõistatada laskma'
? ungari mutat 'näitama, osutama; ennustama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka mõjuma.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
oss
?algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

osav : osava : osavat 'eriti hästi toimetulev, meisterlik, midagi eriti vilunult, leidlikult, taibukalt sooritav; kaval' oskama

oskama : osata : oskan 'midagi õppinud olema; mingit võimet valdama, millekski võimeline olema'
osav
liivi vȯzzõ 'tabada, kohata, kohtuda'
vadja õzata 'osata'
soome osata 'osata, teada; teed leida'
isuri osada 'osata'
Aunuse karjala ozata 'tabada, sattuda; juhtumisi ette tulla; haigeks jääda, valutama hakata'
lüüdi ozaitta 'sattuda, (märki) tabada'
vepsa oze͔ita 'märki tabada; arvata, mõistatada; meele järele olla; sattuda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest osa. k on astmevahelduslike sõnade eeskujul lisatud häälik.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
täos
liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
tunnistama, tuttav
liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

valdama : vallata : valdan 'võimusesse võtma; võimuses pidama; oskama, mõistma'
soome vallata 'võimust võtta; võimusesse võtta, vallutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tähendust on mõjutanud ka vene vladét 'valdama, oskama'. Soome sõna on tuletis tüvest vald. valdama esineb ka murretes, kuid tähendab seal 'jaotama'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur