[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kiin3 : kiini : kiini 'terariist võsa ja hagude raiumiseks, peergude kiskumiseks'
kiim, kiil
läti šķīnis 'terariist võsa raiumiseks, nuga peergude kiskumiseks'
Murdevariandid peegeldavad eesti keele siseseid juhuslikumat laadi häälikuarenguid.

kurikas : kurika : kurikat 'lame käepidemega puunui'
vadja kurikka 'kurikas'
soome kurikka 'kurikas; kaigas, kepp'
isuri kurikka 'kurikas'
Aunuse karjala kurikku 'kurikas'
lüüdi kuŕikk 'kurikas'
vepsa kurik 'kurikas'
On arvatud, et tuletis uurali tüvest, mille vasted on vanema murdekeele sõna kuurask 'nuga', vadja kuras 'nuga, puss', Ume saami gürra 'väike vilets nuga', neenetsi χǝrᵊ 'nuga' ja matori kuru 'nuga'.

kõmmeldi : kõmmeldi : kõmmeldit 'lusikanuga, kõvera, õõnsa teraga nuga õõnestamiseks'
soome mrd koveli 'kõmmeldi'
isuri kovelin 'kõmmeldi'
karjala koveli 'kõmmeldi'
lõunasaami goevele 'kõmmeldi'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami sõna on peetud ka soome laenuks. Tüvi on rahvaetümoloogiliselt segunenud tüvega kumm1. Murdeti esinevad ka variandid kõveldi, koveli.

nuga : noa : nuga 'terariist käsitsi lõikamiseks; tööriista vms lõikav osa'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome mrd nykä 'väike kulunud nuga', Aunuse karjala ńügä 'lühike nüri, tömp ese; nöbi, nosu, konts' ja vepsa ńüga 'vana kulunud nuga'. Eesti keelest on laenatud vadja nuka 'noake [?]' ja isuri nuga 'nuga'.

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nužžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

puss1 : pussi : pussi 'lühema paksu teravaotsalise teraga ja jämeda liikumatu peaga nuga, mida kantakse enamasti tupes'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poịss, poss, puss 'suurem sirge nuga, puss'.

tuuts : tuutsi : tuutsi mrd 'pikk puss'
läti dūcis 'pistodataoline nuga, mida ei saa kokku panna'

tääk : täägi : tääki 'püssiraua otsa kinnitatav torkerelv'
alamsaksa steke-mest 'pistoda'
Laenuallikas on liitsõna, steke 'piste, torge; astel, nõel' + mest 'nuga, pistoda'. Laenu muganemisel on liitsõna järelosis ära jäetud. Teisalt on arvatud, et laenuallikas on saksa Degen '(pikk, kitsas) mõõk'. Tänapäevane tähendus on uuendus, vanemas keeles on sõna tähendus olnud 'pistoda, piik'.

vestma : vesta : vestan 'puud voolima; jutustama, rääkima'
väits
liivi veis 'nuga'
vadja vessää 'vesta, voolida, tahuda; laulda'
soome veistää 'vesta, lõigata, voolida; tahuda; raiuda'; veitsi 'nuga'
isuri vestää 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veitsi 'nuga'
Aunuse karjala vestiä 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veičči 'nuga'
lüüdi vestädä 'vesta, lõigata, voolida'; veitš 'nuga, pussnuga'
vepsa vestta 'vesta, lõigata, voolida'; veič 'nuga'
komi ve̮źni̮ 'raiuma; sälku tegema; läbi raiuma'
handi wańś-, waś- 'lõikama; tükeldama'
ungari vés 'voolima, lõikama, vestma'
Soome-ugri tüvi. Sõnas väits on teine tüvevariant. Ülekantud tähendus 'jutustama' lähtub väljendist juttu vestma.

väits : väitsa : väitsa mrd 'nuga' vestma

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur