[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 16 artiklit

aadam : aadama : aadamat '(naljatlevalt) mees'
Üldnimeks muutunud isikunimi. Nimi on algselt pärit heebrea keelest, heebrea adam 'inimene, mees'. Vt ka iidamast.

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

au : au : au 'eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest; lugupidamine'
?alggermaani *auja-
vanaislandi ey 'õnn, jumalik abi [?]'
gooti awi- liitsõnas awiliuþ 'tänu'
liivi ov 'au, kuulsus; kuuldus; teade'
soome auvo 'õnn, õnnelikkus; rõõm'
karjala rhvl auvo 'hea, armas; lähedane, sõber'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas avama, kuid tähendusseosed on küsitavad. Kui tüvi on germaani laen, on varem laenatud selle indoiraani vaste, abi1.

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
entseldama, hiltseldama
saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

hall2 : halli : halli 'värvuselt musta ja valge vahepealne'; mrd 'kae; hall loom'
hallitama
liivi 'hallhüljes'
vadja halli '(vanadusest) hall; halli karva'
soome halli 'hall; hallhüljes'
isuri halli 'hall, valge (juuste v karvade kohta)'
karjala halli (valge v pruuni koera nimi)
Tõenäoliselt tuletis tüvest hall1 .

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
kilplane
?alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

maine : maine : mainet 'kuulsus, reputatsioon, hea (v halb) nimi'
soome maine 'maine, kuulsus, reputatsioon'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis mainima tüvest.

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
lõunaeesti näio
neitsi, neiu, näitsik
vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

nimi : nime : nime 'mingi objekti individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähistus; nimisõna, mis tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget'
indoeuroopa *nōmn̥-
ladina nomen 'nimi'
vanakreeka ónoma 'nimi'
vene ímja 'nimi'
saksa Name 'nimi'
liivi nim 'nimi'
vadja nimi 'nimi'
soome nimi 'nimi'
isuri nimi 'nimi'
Aunuse karjala nimi 'nimi'
lüüdi ńimi 'nimi'
vepsa ńimi 'nimi'
saami namma 'nimi'
ersa ľem 'nimi'
mokša ľem 'nimi'
mari lüm 'nimi'
udmurdi ńim 'nimi'
komi ńim 'nimi'
handi nem 'nimi'
mansi nam 'nimi'
ungari név 'nimi'
neenetsi ńum 'nimi'
eenetsi ńiʔ 'nimi'
nganassaani ńim 'nimi'
sölkupi nim, ńim 'nimi'
kamassi nim, nəm 'nimi'
matori nim, nüm 'nimi'
Lähedane samatähenduslik tüvi on ka jukagiiri niu, neve, nim 'nimi'.

pentsik : pentsiku : pentsikut 'veider; imelik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et tuletis üldnimestunud isikunimest Pent, Bengt, Benedictus. Nt isuri keeles on nimi Pänttü arvatud tähendavat ka rumalat inimest. Eesti keelest on laenatud läti mrd pencīgs 'riiuhimuline', peņčīgs 'kummaline, imelik, veider'.

raba2 : raba : raba 'suuremate soomassiivide keskosas asuv pidevalt kasvava turbasamblaist kattega ning vähelagunenud turbalasundiga, ümbruse pinnast kõrgem ala, kõrgsoo'
liivi rabāt-sūo (heinamaa nimi)
soome rapa 'pori, sopp'; mrd 'soomuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis raba1, varakult eristunud tähenduses. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd rapa 'pehme, soine maa'.

risti- 'kristlik'
ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.

simman : simmani : simmanit 'küla tantsupidu'
tsimman, tsiiman, simmal, tsimm
soomerootsi Simon sõnaühendis Simon i Sälle '„Simon Sällest“ (laulumäng)'
Mäng oli ka Eestis pidudel populaarne, Põhja-Eestis oli mängu nimi „Siimu mäng” ja Lõuna-Eestis „Siimanni selle”. Hiljem sai mängu nimest peo nimetus.

taevas : taeva : taevast 'nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, päike, kuu ja tähed; (ainu- v üli)jumala asupaik; paradiis'
lõunaeesti taivass; kirderanniku taivas
balti *deivas
leedu dievas 'jumal'
läti dievs 'jumal'
preisi deiws, deywis 'jumal'
liivi tōvaz 'taevas; torm'
vadja taivas 'taevas'
soome taivas 'taevas'
isuri taivas 'taevas'
Aunuse karjala taivas 'taevas'
lüüdi taivaz 'taevas'
vepsa taivaz 'taevas'
On ka arvatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *daivas, mille vasted on vanaindia devá- 'taevane, jumalik', praakriti dēva- 'jumal; pilv; taevas'. Indoiraani vastete tähendused on läänemeresoome keeltele lähemad kui balti vastete omad. On ka oletatud germaani laenu, ← alggermaani *teiwaz, mille vaste on vanaislandi Týr (jumala nimi). Kuna on osutatud, et balti tüve tähendus 'jumal' on kujunenud tähendusest 'selge taevas, päev, valgus', on balti päritolu siiski kõige tõenäolisem.

tõmmu : tõmmu : tõmmut 'värvuselt, toonilt tume (hrl pruunikas v mustjas)'
kirderanniku tom(m)u
vadja tumma 'tume; tuhm, hägune', tummõa 'tuhm, hägune'
soome tumma 'tume, tõmmu; kume, madal (hääle kohta)'
isuri tumma 'tume'
Aunuse karjala tummevuo 'tumeneda'
karjala tumma 'tume'
Tõenäoliselt sama tüve variant, mis sõnas tume. Eesti keelest on laenatud soome mrd tomu (tumepruuni lehma nimi).

võhm : võhma : võhma 'jõud, jaks'
Tõenäoliselt sama tüvi mis murdesõnas võhmas 'soosaar'. Sel juhul balti laen, ← balti *vešma, mille vasted on leedu vešėti 'vohama, rikkalikult kasvama'; vešlus 'lopsakas, viljakas'. Läänemeresoome keelte vasted on vadja Võhmas (oja nimi) ja soome vehmas 'haljas; lopsakas'; van kirjak 'karjamaa'; mrd 'noor lehtpuumets'. Teisalt on arvatud, et reeglipäratu variant sõnast võim, võima.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur