[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

kusal : kusali : kusalit 'pakktaru sülemite püüdmiseks, pettetaru'
kussal, kosal
läti mrd kuosuls 'mesilassülem'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks uurali tüvest, mille vasted on murdesõna kosk 'paks puukoor', liivi kuosk 'suur tükk kuusekoort', vadja kõsku 'paks okaspuu koor', soome mrd kosku 'kuusekoor', isuri kosut 'kuusekoor', karjala koskut 'kuusekoor', lüüdi koskud 'kuusekoor', vepsa kostkahaine 'kuusekoor', idahandi ki̮ńť 'puu mähk', ungari hárs 'pärn'; mrd 'niin', eenetsi seśi 'puukoor', nganassaani kasu 'puukoor', sölkupi k͔āsǝ 'puukoor' ja kamassi kåzå 'puukoor'. Sel juhul on läti sõna laenatud eesti keelest.

lõhmus : lõhmuse : lõhmust 'pärn (Tilia)'
soome lehmus 'pärn'
lüüdi lehmuz 'pärn'
vepsa ľehmuz 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud ja algse tähendusega 'pehme'. Tüve vasted võivad olla ka ersa ľevš 'niin' ja mokša ľevəš, ľevš 'niin'. Lõhmuseks ja niinepuuks nimetati nooremat pärna, millelt sai niint võtta. Vt ka lehm.

niin : niine : niint 'taime koore alumine, mähi peal asuv juhtkimbu osa, floeem; niinekiud kimbuna; pärn'
liivi nīņ 'niin (floeem); kõõlus; puukooreriba'
vadja niini 'niin (floeem); pärn'
soome niini 'niin (floeem)'
isuri niini 'niin (floeem); pärn'
Aunuse karjala niini 'niin (floeem); pärn'
lüüdi ńiiń 'niin (floeem)'
vepsa ńiń 'niin (floeem); pärn'
mari nij 'niin (floeem)'
udmurdi ńin 'niin (floeem)', ńin-pu 'pärnasalu, -mets'
komi ńin 'niin (floeem)', ńin-pu 'pärn'
Läänemeresoome-permi tüvi.

ning 'ja'
Kuluvorm kas sõnast *niinkä (sõna nii varasem kuju + rõhuliide -ka/-kä) või sõnaühendist *niin kui(n) 'nii kui', need ja kui.

nõnda 'nii'
na1, naa
vadja nintaa 'nii, nõnda'
Kuluvorm sõnaühendist *niin taβoin (nii, need, + mitmuse viisiütlev sõnast tava) või *noin taβoin ( *noin on viisiütlev sõnast nood). Kujunemiskäik on olnud *niin taβoin > ninda > nenda > nõnda. naa ja na1 on veelgi lühenenud variandid, kujunemiskäik nõnda > nõnna > naa, lauserõhutus asendis na. Vt ka nentima.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur