[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 48 artiklit, väljastan 30.

amm : amme : amme 'naine, kes imetab võõrast last'
alamsaksa amme 'amm'

eit : eide : eite 'eakas naine; abikaasa, naine; naisterahvas'; mrd 'ema'
alggermaani
gooti aiþei 'ema'
keskülemsaksa eide 'ema'
vanaislandi eiða 'ema'
soome äiti 'ema'
karjala rhvl äiti 'ema'

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
emis
liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

hatt1 : hata : hatta 'emane koer, lita; liiderlik naine, hoor, armuke'; mrd 'pealetükkiv inimene, keelekandja'
● ? soome mrd aatta 'liidrlik naine, libu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas hatt2. Tüve on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χaþ(a)rō, mille vaste on vanaülemsaksa hadara 'lapp, narts'.

hoor : hoora : hoora 'lõbunaine; liiderlik naine'
alggermaani *χōrōn-
alamsaksa hōre, horre 'hoor'
vanarootsi hōra 'hoor'
Salatsi liivi uor 'hoor'
vadja hoora 'hoor'
soome huora 'hoor'
isuri hoora 'hoor'
Aunuse karjala huora 'hoor'
On peetud ka nooremaks, vanarootsi laenuks.

inimene : inimese : inimest 'mõtlemis- ning kõnevõimeline ühiskondlik olend (Homo sapiens)'
Salatsi liivi imi 'inimene'
vadja inehmiin 'inimene'
soome ihminen, van inhiminen 'inimene'
isuri ihmiin, inhimin, inmiin, inmihiin 'inimene'
Aunuse karjala ińehmine 'naine'
lüüdi inahmoi 'naine'
vepsa inehmoi 'laiskvorst; kohmard, käpard'
ersa inže 'külaline, võõras'
mokša ińži 'külaline, võõras'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On peetud ka vanaks tuletiseks tüvest ime. Veel on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵn̥h1-(e-), *ǵn̥h1-(o-), mille vasted on nt ladina genius 'geenius, kaitsevaim; hing', vanakreeka génos ja vanaindia jās 'järeltulija'.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
?rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

krõhva : krõhva : krõhvat kõnek '(kõhn) õel naine'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

krõõt : krõõda : krõõta kõnek '(vana) inetu naine'
alamsaksa Greet (naisenimi)
Üldnimeks muutunud isikunimi.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
?alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
?balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

libe : libeda : libedat 'sile (ja märg v limane) ning seetõttu väikese hõõrdetakistusega'; kõnek 'lehelis, tuhavesi'
liba, libisema, libu
liivi libḑi 'sile; libe'
vadja lipõa 'libe; sile'
soome lipeä 'libe; leelis'
isuri lippiiä 'libe; lima; libekeelne'
Aunuse karjala libei 'libe'
lüüdi ľibed 'libe'
vepsa ľibed 'libe'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lipa 'ilves' (← liba) ja libb 'emane koer, lita; liiderik naine; libu, prostituut' (← libu). Vt ka lipitsema.

lirva : lirva : lirva 'liiderlik naine, libu, lits'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et võiks olla koondunud sõnadest libu, lits ja *kurva (← vene kurva 'hoor'); võimaliku vene laenu kohta eesti keeles siiski teateid ei ole.

lita : lita : litat 'emane koer; liiderlik naine'
Võib olla tüve lits variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lito 'liiderlik naine; lohakas ja räpane naine'; litto 'kergemeelne naine, lirva'.

lits : litsi : litsi 'tasu eest meestega seksuaalvahekorda astuv naine, lõbunaine, hoor; kergete elukommetega, liiderlik naine'
liivi litš 'halb asi, õnnetus; hoor'
vadja littsi 'hoor'
soome litsu 'põlatav, halb naine'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lits 'lirva, libu'. Vt ka lita.

losa 'lohakalt ripakil, lösakil; lõdvalt istuvas v lamavas asendis'
lossis
liivi lozzõ 'aeglaselt laskuda', loš 'katki pigistatud, lömastatud'
soome mrd losa 'halvas seisukorras ese; halb või laisk naine'
karjala lošo 'halvas seisukorras ese; vana, vilets inimene v loom'
saami loassi 'vaeseke, õnnetuke, armetuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lösakil. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

luhva : luhva : luhvat kõnek 'liiderlik naine'
Võib olla vähemalt osaliselt laenatud tüvi, ← saksa luftig 'pealiskaudne, kergemeelne', rootsi luffa 'ringi hulkuma; lonkima'. Vt ka vuhva.

minia : minia : miniat 'poja naine'
liivi mīņa 'minia'
vadja minďa 'minia; vennanaine v naisevenna naine; õe- v vennapoja naine'
soome miniä 'minia'
isuri minja 'minia'
karjala minja 'minia; noorik'
vepsa minď 'minia'
saami mannji 'minia; abikaasa venna v õe minia; käli, nadu; vennanaine'
udmurdi meń liitsõnas ič́i-meń 'minia; mehe noorema venna naine; käli'
komi moń 'minia'
handi meń 'minia; noorema venna naine'
mansi mań 'minia'
ungari meny 'minia'; van 'mõrsja, noorik'
neenetsi ḿeje 'minia'
eenetsi , 'minia'
nganassaani meai 'minia'
kamassi meji 'minia'
matori maem 'minu minia'
Uurali tüvi.

moor : moori : moori kõnek 'eit, vana naine; (harvem) ema, memm'
rootsi mor 'ema'
Mõjutada on võinud ka eestirootsi ja soomerootsi murded, eestirootsi mór 'ema; naine, abikaasa; moor', soomerootsi mor 'ema; naine'.

mutt3 : muti : mutti kõnek 'eit, eakas naine, ema; naine, tütarlaps'
saksa Mutti 'emake, memm'
Sama tüvi on laenatud ka sõnas mutter2.

nadu : nao : nadu 'meheõde'; mrd 'naiseõde; abikaasade emad teineteisele; venna naine, vendade naised teineteisele'
vadja nato 'meheõde; naiseõde'
soome nato 'meheõde'; mrd 'naiseõde'
isuri nado 'meheõde; naiseõde'
Aunuse karjala nado 'meheõde'
lüüdi nado 'meheõde; naiseõde'
vepsa nado 'meheõde'
lõunasaami nååte 'naiseõde; naise noorem õde'
mari nuδo 'mehe noorem õde; naise noorem õde'
neenetsi nado 'mehe noorem vend; naise noorem vend; mehe või naise vanema venna poeg; võõraspoeg; kõik mehepoolsed mehest nooremad meessoost sugulased'
kamassi nado 'mehe või naise vend'
Uurali tüvi.

naima : naida : nain 'naiseks võtma, naist võtma' naine

naine : naise : naist '(hrl täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik; abielunaine'
naima
liivi nai 'naisisik; abielunaine'
vadja nain 'naisisik; abielunaine'
soome nainen 'naisisik; (hrv) abielunaine'
isuri nain 'naisisik; abielunaine'
Aunuse karjala naine 'naisisik; abielunaine'
lüüdi naińe, naine 'abielunaine'
vepsa naińe 'naisisik; abielunaine; noorik; minia'
handi näj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
mansi nāj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome sõna on *(i)nen-liiteline tuletis (liivi vastes tuleb liide esile omastavavormis naiz). Tuletusliideteta tüvi esineb tegusõnas naima. On oletatud, et tüvi võib olla algselt identne kaugemates sugulaskeeltes esineva eesvokaalse tüvega, mille vasted on saami njiŋŋelas, njiŋŋálas 'emasloom', ersa ńi 'abielunaine', mansi 'naisisik; abielunaine; emasloom', handi niŋ 'naisisik; abielunaine', ungari 'naisisik', neenetsi ńe 'naisisik; abielunaine', eenetsi ne 'naisisik; abielunaine', nganassaani ni̮ 'naisisik', sölkupi ne 'naisisik; abielunaine', kamassi , ne 'naisisik; abielunaine', matori 'naisisik; abielunaine' ning mida on oletatud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *gwneh2- 'naine', vaste nt vanakreeka gynḗ 'naine'. Sel juhul on tüvi muutunud läänemeresoome keeltes tagavokaalseks. Vt ka nääl.

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
lõunaeesti näio
neitsi, neiu, näitsik
vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

neiu : neiu : neiut 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps' neid

noor : noore : noort 'suhteliselt alles lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud; alles lühikese eaga inimene'
liivi nūoŗ 'noor; värske'
vadja noori 'noor; värske; noor inimene; (mitm) noorpaar'
soome nuori 'noor; noor inimene'
isuri noori 'noor; noor inimene'
Aunuse karjala nuori 'noor; noor inimene'
lüüdi nuoŕ(i) 'noor; noor inimene'
vepsa noŕ 'noor; (mitm) noorpaar'
saami nuorra 'noor'
? udmurdi nordi 'ädal'
? komi ner liitsõnas nerki̮ʒ́ 'noor kask'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōrik, nōrek 'noor äsja abiellunud, veel lasteta naine' (← noorik). Vt ka noolutama ja noorsand.

nunn : nunna : nunna 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult harilikult kloostris elav naine'
alamsaksa nunne 'nunn'
vanarootsi nunna, nonna 'nunn'
Omastava käände vorm nunna osutab, et tegemist võib olla (vana)rootsi laenuga. Alamsaksa keelest on kahtlemata laenatud murdevariandid, mille omastava käände vorm on nunne või nunni. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, nonn. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud tüvi ladina keelest, ← keskladina nonna 'nunn'.

nääl : näälu : näälu 'naisevend'; mrd 'naiseõde'
vadja näälä 'naisevend'
soome mrd näälä, näälämies 'naisevend'
isuri näälä 'naisevend'
Aunuse karjala ńiälä-, ńeälü 'naisevend; õemees'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on algselt sama, mis kaugemates sugulaskeeltes esinev naist või emaslooma märkiv eesvokaalne tüvi ( naine), kuid seda peetakse väga kaheldavaks.

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

piiga : piiga : piigat 'neiu, näitsik, tüdruk'
vadja piika 'teenija, (teenija)tüdruk; (karja)tüdruk'
soome piika 'teenijatüdruk; piiga, neiu'
isuri piiga 'teenijatüdruk'
karjala piika 'teenijatüdruk; tüdruk, neiu'
Võib olla rootsi või vanarootsi laen, ← rootsi piga 'toatüdruk, teenija(nna)' või ← vanarootsi pīka, pīgha 'tüdruk, neiu; teenijatüdruk', kuid laenusuund võib olla ka hoopis vastupidine, läänemeresoome keeltest rootsi keelde. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest tüvel puuduvad vasted nii kaugemates soome-ugri kui ka germaani keeltes (v.a skandinaavia keeltes). Üsna ebatõenäoline on oletus läänemeresoome ja skandinaavia sõnade ühisest turgi algupärast, ← tüvi, mille vaste on tšuvaši piGε 'aadlipäritoluga naine, kaunitar'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur