[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

ask : asa : aska 'nõidus, lumm'; mrd 'nõid'
On oletatud, et tüve vaste on mokša aksǝms 'ära needma, sajatama; ära nõiduma v võluma, lummama', eeldusel, et eesti keeles on häälikud kohad vahetanud.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

lapi : lapi : lapit 'saami'
?soome Lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane'; mrd 'nõid'
On arvatud, et soome tüvi on laenatud, ← rootsi lapp 'saam', vanarootsi lapper 'saam'. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas lape, mille vanem tähendus oleks 'kõrvaline koht, kolgas'. Seda oletust toetavad arvukad Lapi- kohanimed, millel ei ole tingimata seost saamidega (varasem saami asustus on olnud siiski lõunapoolsem kui praegu). Nii oleks tähendus arenenud 'kõrvaline koht' > 'kõrvalise v põhjapoolse ala elanik' > 'saam'. Sel juhul on rootsi lapp laenatud soome keelest. Vt ka saam.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

marakratt : marakrati : marakratti kõnek '(vallatu) põngerjas, rüblik, põnn'
maragant
?rootsi markatta 'merikass, (rohe)pärdik'; kõnek 'tulehark, nõid', mrd marakatto, marakattu 'merikass, (rohe)pärdik'
Eesti keeles on võinud sõna lõpuosa muutuda rahvaetümoloogilisel seostamisel tüvega kratt. Laenatud on ka sõna alamsaksa või saksa vaste, määr-3.

nad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna) nemad

need : nende : neid (mitmuslik omadussõnaline näitav asesõna)
nii
liivi ne 'need'
vadja ne(d), nee(d) 'need'
soome ne, mrd net 'need; nemad'
isuri ne 'need; nemad'
Aunuse karjala ned, net 'need'
lüüdi ne(d), ńed 'need'
vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'
? saami na- sõnas nappo 'niisiis, seega'
? mari nine 'need'
? komi mrd nije̮ 'nemad'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas nemad. Saami vaste võib olla (esitatu asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana viisiütleva käände vorm. Vt ka nõnda.

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
lõunaeesti näio
neitsi, neiu, näitsik
vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

neitsi : neitsi : neitsit 'seksuaalvahekorras mitte olnud tüdruk v üldse naisterahvas'; van 'teenijatüdruk, piiga' neid

neiu : neiu : neiut 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps' neid

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
nad
liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami , návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

nood : nonde : noid (mitmuslik näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale v varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v olukorrale)
Kukkusi vadja noo 'nood'
soome nuo, mrd nuot, noi 'nood'
isuri noo 'nood'
Aunuse karjala nuod 'nood'
saami nu, nuvt 'nii'
ersa nona 'need, muud'
mokša nona 'teine, muu, eelmine'
mari nuno 'nemad; need'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-volga või koguni uurali tüvi. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nemad tüve vasteks. Vt ka nõnda.

nõid : nõia : nõida 'üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, šamaan'
kirderanniku noid(a)
vadja nõita 'nõid; nõidus, nõidumine'
soome noita 'nõid'
isuri noida 'nõid'
karjala noita 'nõid'
lüüdi noide͔ 'nõid'
vepsa noid 'nõid'
saami noaidi 'nõid'
mansi ńājt, ńājt-χum 'šamaan, nõid'
Soome-ugri tüvi.

näitsik : näitsiku : näitsikut 'neiu, tütarlaps' neid

närima : närida : närin 'korduvalt hammustades millegi küljest osakesi eraldama, neid hammaste abil peenestama'
vadja näriä 'närida; ära v katki hammustada'
soome mrd näriä 'närida, järada; nüsida'
isuri närriiä 'närida, järada; sõimata, haukuda'
Aunuse karjala närištä 'kriuksuda, kägiseda; viriseda, näägutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas järama.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *bhr̥dho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

puuslik : puusliku : puuslikku '(eba)jumalakuju; jumaldatu, iidol, ebajumal'
On arvatud, et tuletatud lõunaeesti murdesõnast poostel 'nõid; kuri, halb inimene', puus(t)li 'pühapilt, jumalakuju, kaitsevaim', ← alamsaksa apostel 'apostel' või ← saksa Apostel 'apostel'. Teise seisukoha järgi võib olla laenatud vene keelest, ← vene apóstol 'apostel'. On ka arvatud, et laenuallikas võib olla ← vene posól 'saadik, läkitatu' või ← vene bóžij lik 'jumalanägu, -kuju'. Murretes on tüvi levinud Kagu-Eestis, seepärast on vene keelest laenamist peetud tõenäolisemaks.

redel : redeli : redelit 'kahest tugevast külgpuust ning neid ühendavatest pulkadest koosnev (teisaldatav) ronimisvahend; samalaadne muuks otstarbeks kasutatav riist (vankriredel, rõuguredel, teatud tüüpi söödasõim)'
baltisaksa Reddel, Rettel 'söödasõim; redel; vankriredel'
Eesti keelest võivad vähemalt osaliselt olla laenatud vadja reteli '(rõugu)redel, kärbis; (hobuse)sõim; võre; reekresla; vankriraam, -redel; redel' ja isuri retteeli '(hobuste, lammaste) söödasõim; rõuguredel'.

siiberdama : siiberdada : siiberdan kõnek 'tantsima; ringi hulkuma'
saksa Schieber 'tantsu one-step saksapärane variant'
Esimese maailmasõja järel oli moes džässmuusika saatel tantsimine, neid tantse nimetati saksa keeles Schiebertänze „lükketantsud”, saksa schieben 'lükkama'. Aja jooksul on eesti sõna kasutusväli avardunud ja sõna märgib sihitut liikumist. Varem on saksa sõna laenatud teises tähenduses, siiber.

sorts : sortsi : sortsi '(pahatahtlik) nõid'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sorama, sortsama. Varem on arvatud, et tegemist on laenuga, ← ladina sors 'liisk, loos; oraakel; osa, saatus' või ← vene čërt 'kurat, saatan'.

sulg : sule : sulge 'sarvainest moodustis lindude pealisnahal; endisajal linnusulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm vedelikuga kirjutamiseks'
● ? liivi tūrgõz 'sulg'
vadja sulka 'sulg'
soome sulka 'sulg'; mrd 'kalauim; serv'
isuri sulga 'sulg'
Aunuse karjala sulgu 'sulg; tiib'
lüüdi sulg(e͔) 'sulg'
vepsa suu̯g 'tiib; sulg; uim'
saami solgi 'jalase v emapuu kinnitus, lisajalas, tald; nahkkinga tald'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on veel saami dolgi 'sulg', ersa tolga 'sulg', mokša tolga 'sulg', udmurdi ti̮li̮ 'sulg', komi ti̮l 'sulg', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; sulg', ungari toll 'sulg; sulepea', neenetsi to 'tiib', eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib; sulg', sölkupi 'tiib; sulg', matori tu 'tiib; sulg' ja tegemist on uurali tüvega. Sel juhul on nendel vastetel häälikulooliselt erandlik alguskonsonant. Neid on peetud ka tüve tuul vasteteks.

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

tungraud : tungraua : tungrauda 'mehhanism masinate jm raskete esemete tõstmiseks väikesele kõrgusele (neid alt lükates)'
alamsaksa dūmkraft, dummkraft 'tungraud'
rootsi domkraft, van donkraft 'tungraud'
saksa Daumkraft 'tungraud'
vene domkrát 'tungraud'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Algselt pärineb sõna hollandi keelest, ← hollandi dommekracht 'tungraud', kust see on merendusterminina levinud paljudesse keeltesse. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud, laenuallika osi on seostatud tungima ja raud tüvedega. Rahvaetümoloogilised moonutused on toimunud vahenduskeelteski.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *dhuH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

vuplid : vuplite : vupleid (mitm) 'napid lihtsalõikelised aluspüksid'
1980. aastatel loodud tehistüvi.

võlu : võlu : võlu 'veetlus, hurm; nõidus'
lõunaeesti võhl(u) 'kade, tige, halb inimene'
vanavene vŭlhvŭ 'nõid; ennustaja'
liivi võl 'nõid, võlur'; võllõ 'võluda; lehmadelt piima varastada'
soome velho 'nõid, võlur; šamaan'
karjala velho 'nõid'
vepsa van volh 'nõid'
Vt ka võhr.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur