[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

köis : köie : köit 'jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumisvahend'
kirderanniku köüs, keis, lõunaeesti köüds
liivi kieuž 'nöör; köis'
vadja tšöüsi '(nooda)köis, -nöör', tšeüttää 'siduda, köita'
soome köysi 'köis; tross'
isuri köüs 'köis'
karjala keüsi 'köis'
Inari saami kievđa 'nooda veoköis'
? udmurdi kal 'nöör; käepide, sang'
? komi ke̮v 'nöör, pael'
? handi kol 'nöör, pael'
? mansi kwāliγ 'nöör, köis'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikuliselt kaheldavad.

lont : londi : lonti van 'köis, nöör; tõrvik; (elevandi, mammuti) pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina'
alamsaksa lonte, lunte 'süütenöör'
Võib olla segunenud lontima tüvega.

lõõg : lõa : lõõga '(kaheharuline) nöör, kett vms vahend hrl veise kinnitamiseks, kütke'
alggermaani *lēǥā, *lēǥōn-
vanaülemsaksa lāga 'lõks, püünis, silmus'
vanarootsi lāga '(linnu)pael; lõks, püünis'
vadja lõõka '(köietus)köis v -kett; (koera) kett'
soome lieka 'köis'
isuri leega 'köis'
Aunuse karjala liegu 'köis, lõõg'
vepsa ľeg 'köidik, lõõg; õngenöör'

pael : paela : paela 'pikk kitsas ribakangas, harvem nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kokkusidumiseks jms'
kirderanniku paul
?alggermaani *fatla-
liivi paggõl 'pael jalatsitel, nöör'
vadja pagla 'pael, nöör; köis; traat'
soome paula 'nöör; pael, püünis'
isuri pagla 'võrgu, nooda nöör; kingapael'
Aunuse karjala paglu 'nöör, viisupael; paeluss'
lüüdi pagl 'viisupael'
vepsa pagl 'nöör; viisupael'
Alggermaani *fatla- on oletatav rööpvariant sõnale *fatila-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Fessel 'kütke, ahel', vanaislandi fetill (mitm fatlar) 'side, kanderihm', rootsi mrd fätlar, fäslar (mitm) 'kandeköied, rihmad'. Raskesti hääldatav tl-ühend on laenamisel asendatud kl-ühendiga. Vt ka kablutama1.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
liivi m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

selis : selise : selist 'võrgulina ääristav tugev nöör'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Teisalt võib olla laenatud, ← alamsaksa sēl, seil, sīl 'köis, nöör', saksa Seele 'köis, nöör, mis on nelja keermega köie südameks'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja selis 'võrgulina üla- ja allserva kinnitatud nöör'.

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
(t)ring, reng, trink
alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'

tripp : tripi : trippi 'riputusvahend (hrl aas riideeseme küljes); kinnitusvahend (hrl riietusesemel)'; mrd 'aknahaak'
ripp, trips, rips
alamsaksa strippe 'köis; aas, tripp (riputamiseks)'
saksa Strippe 'tripp (sukal); (sidumis)nöör, pael'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tripp 'silmus, aas, narmas'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur