[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mõõk : mõõga : mõõka 'endisaegne nugaja teramikuga külmrelv raiumiseks v torkamiseks'
← alggermaani *mēkⁱja-z, *mēkⁱja-
vanaislandi mækir 'mõõk'
gooti mēki (sihitav) 'mõõk'
norra mækje 'iiris'
● liivi mȭk 'mõõk'
vadja mõõkka 'mõõk'
soome miekka 'mõõk'
isuri meekka 'mõõk'
karjala miekka 'mõõk'
lüüdi miek 'mõõk'

rõngas : rõnga : rõngast 'ringi kujuga ese v kujund, mis on keskelt tühi'
○ kirderanniku rengas
← alggermaani *χrenga-z
vanaislandi hringr 'rõngas, ring; mõõk; madu; laev'
rootsi ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
saksa Ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
● vadja rõngas 'rõngas; keti lüli; kõrvarõngas'
soome rengas 'rõngas, võru; keti lüli; rattakumm, rehv'
isuri rengas 'rõngas, võru'
Aunuse karjala rengas 'rõngas, võru'
lüüdi rengas 'võru'
vepsa renkheińe 'sõrmus'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, ring. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd rengas 'nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks'.

tääk : täägi : tääki 'püssiraua otsa kinnitatav torkerelv'
← alamsaksa steke-mest 'pistoda'
Laenuallikas on liitsõna, steke 'piste, torge; astel, nõel' + mest 'nuga, pistoda'. Laenu muganemisel on liitsõna järelosis ära jäetud. Teisalt on arvatud, et laenuallikas on saksa Degen '(pikk, kitsas) mõõk'. Tänapäevane tähendus on uuendus, vanemas keeles on sõna tähendus olnud 'pistoda, piik'.

vari : varju : varju 'valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis; päikese, tuule või hädaohu eest kaitsev koht; ebaselge kujutis'
← algskandinaavia *warjōn
rootsi värja 'kaitsma; mõõk; kaitse'
taani værge 'kaitsma; relv; kaitse'
● liivi vōŗ 'vari, kaitse; peavari'
vadja varjo 'vari, kate, kaitse; peavari, eluase; varjuline, kaitstud; vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis); peegelpilt'
soome varjo 'vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis)'
isuri varjo 'tuule- või päikesevari'