[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

eba- 'mitte-; väär-, võlts-' ei
liivi äb 'ei'
vadja epä- liitsõnas epä-üvä 'halb'
soome epä- 'eba-, mitte-'
isuri epä- liitsõnas ebäsurma 'varjusurm; surm õnnetusjuhtumi tagajärjel'
Aunuse karjala ebä- 'eba-, mitte'
lüüdi ebä- liitsõnas ebävoimaine 'haige'
vepsa eba (eitusverbi mitmuse 3P)
saami œp, œ̅p (eitusverbi mitmuse 1P)
udmurdi e̮ve̮l, eve̮l, ebȯw 'ei ole, ei'
komi abu, ab, abi̮ 'ei ole, ei'

terve : terve : tervet 'sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras, mitte haige ega viga saanud; loomulik, normaalne, rikkumata; (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine; mitte osadeks lõigatud, tükeldamata; miski täies ulatuses, kogu'
lõunaeesti terveh
tere
?algindoiraani
avesta drvā 'terve'
liivi tīera 'mitte haige; kogu'
vadja terve 'mitte haige; vigastamata; kogu; tere', tere 'tere'
soome terve 'mitte haige; loomulik, normaalne, rikkumata; vigastamata; tere'; mrd 'kogu'
isuri terve 'mitte haige; vigastamata, korras', tere 'tere'
Aunuse karjala terveh 'mitte haige; vigastamata, korras, riknemata; tere'
lüüdi ťerveh 'mitte haige; jämeda südamikuga puu; tere'
vepsa ťerveh 'mitte haige'
On ka arvatud, et tuletis tüvest tõrv. tere on kiirkõneline tüvevariant. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tierī 'tere' ja soome mrd tere 'tere'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur