[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 83 artiklit, väljastan 30.

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
aelema, ajend
?indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
liivi aijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
eraldi, eri, ära2, -äranis
algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak soome erakko 'eremiit, erak', eriline soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti soome erittäin 'eriti, väga', eristama soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

hajuma : hajuda : hajun 'aegamööda laiali minema, laiali valguma'
algskandinaavia *sājan-
vanaislandi 'külvama, laiali puistama'
vanarootsi 'külvama, laiali puistama'
vadja hajallaa 'hajali, harevil; laiali, segi', hajoossa 'laguneda; laiali vajuda'
soome hajota 'rikki minna, laguneda; puruneda; laiali minna, hajuda'
isuri hajjoissa 'laguneda'
karjala hajallah 'hajali, laiali; puruks'
lüüdi hajotada 'kaotada'
vepsa hajeta 'kaduda; eksida'
? lõunasaami saajenidh 'hajuda, laiali joosta'
Kitsa levikuga murdesõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal. Varem on peetud ka soome-ugri tüveks, kuid pakutud vasted permi keeltes (udmurdi še̮j 'laip, raibe', komi šoj 'laip, raibe') ei sobi häälikuliselt. Vt ka haihtuma ja haja-.

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
jae, jagelema, jaoks, jaotama
liivi jaggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

jultuma : jultuda : jultun 'häbematuks minema' julge

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kadalipp : kadalipu : kadalippu '16.-19. sajandi peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema'
vanarootsi gatulopp, gatulöp 'kadalipp'
Laenuallikas on liitsõna, vrd rootsi gata 'tänav' ja rootsi lop(p) 'jooks'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, sõna lõpuosa on seostatud tüvega lipp2.

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
liivi kaddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

kalgenduma : kalgenduda : kalgendun 'tardudes kokku minema, hüübima' kalk

kasima : kasida : kasin 'mustusest puhastama; midagi eest ära koristama; (ära) minema, lahkuma'
kasin
liivi kažīņ 'kasin, puhas, korralik'
vadja kasia 'kasida'

katkema : katkeda : katken '(kaheks tükiks) minema, murduma, purunema; ajutiseks pooleli jääma; lakkama, lõppema'; mrd 'end ära vaevama, väsima'
lõunaeesti kakkema
kaklema, kaksama, katki
liivi katkāstõ 'katki kiskuda; end (tõstmisega) ära katkestada', katkõ 'katkuda, kitkuda'
vadja kadgõta, katkõa, katkõõssa 'katki minna, murduda'
soome katketa 'katki minna, murduda; lakata, lõppeda; pooleli jääda'
isuri kadeda 'katki minna, murduda'
Aunuse karjala katketa 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
lüüdi katketa 'katki minna, murduda'
vepsa katketa, katte͔ta 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
? udmurdi kuaškani̮ 'lagunema, purunema, kokku varisema'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Tuletised kaksama ja kaklema lähtuvad murdelisest tüvevariandist, kus tk > kk. Vt ka kakand ja kakerjas.

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
kihu2, kihutama
vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kihutama : kihutada : kihutan 'tugeva hooga, kiiresti sõitma v minema; ägedalt, hooga kuhugi ajama, liikuma v tegema sundima; ässitama, õhutama, agiteerima' kihk

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
?saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
?rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
kisa1
liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kobima : kobida : kobin kõnek 'kuhugi minema; kobama' kobama

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
kulend
vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *kel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
kummuli
liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

käima : käia : käin 'astudes, kõndides, sammudes liikuma; kuhugi minema ja sealt tagasi tulema'
käituma
alggermaani *skēwijan-
gooti skewjan 'minema'
rootsi mrd skäva 'kiirustama'
liivi 'käia'
vadja tšävvä 'käia; käituda'
soome käydä 'käia'
isuri käüvvä 'käia'
Aunuse karjala kävvä 'käia; minna'
lüüdi kävudä 'käia'
vepsa käuda 'käia'
Tuletis käituma on loodud soome sõna käyttäytyä 'käituda' eeskujul. Vt ka käi.

laabuma : laabuda : laabun 'jõudsalt, hästi edenema, ladusalt minema' labus

lahkuma : lahkuda : lahkun '(kuskilt, mingist keskkonnast) ära minema; kedagi maha jätma' lahk

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
las, lasila
liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
liige, liiklema
liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

lipsama : lipsata : lipsan 'kergelt ja väledalt läbi v välja minema'
vadja lipsahtaa 'lipsata, lipsatada'
soome lipsahtaa 'libastuda, vääratada'
isuri lipsahtaa 'libastuda, libiseda; lipsata'
Aunuse karjala lipsahtuakseh 'kukkuda, prantsatada', lipsata 'süüa, kiiresti lakkuda'
vepsa ľipsahtada 'maha v välja libiseda, kukkuda; minema lipsata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lopsima, lupsama, sipsima, tipsima, lippama. Eesti keelest on laenatud läti lipsāt 'lipsama'.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

lupsama : lupsata : lupsan 'millegi vaikse vette kukkumise, korgi pealt tulemise vms heli tekitama; kiiresti ning kergelt (kuhugi sisse, kusagilt välja v ära) minema, lipsama'
vadja lupsata '(korraks) lüüa'
soome lupsahtaa 'naksatada, sopsatada'
isuri lupsudella 'süüa ahmida'
karjala lupsahtoa 'naksatada, plartsatada; maha mütsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lipsama, lopsima, supsama, vupsama.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
läkitama, läte
liivi 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

menetlema : menetleda : menetlen 'talitama, toimima'
soome menetellä 'tegutseda, toimida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis minema tüvest.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur