[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 24 artiklit

hõlst : hõlsti : hõlsti 'kerge avar üleriie'
● ? vadja ursi 'voodi- v laudlina'
? soome hursti 'takune toimne riie; lina, tekk'
? Aunuse karjala hurśťi 'põrandariie'
? lüüdi hurš́ťš 'kotiriidest vaip'
? vepsa hursť 'kotiriie, kotiriidest vaip; (voodi)lina'
Eesti tüve -l- on reeglipäratu. Eesti või mõnest muust läänemeresoome keelest on tõenäoliselt laenatud vanavene hŭlstŭ '(linane) riie, lõuend; lõuendikangas'. On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine, eesti sõna on laenatud vanavene keelest (ja vanavene sõna keskülemsaksa keelest, ← keskülemsaksa hulst 'tekk').

kiud : kiu : kiudu 'kergesti painduv peen niitjas moodustis; vastavate moodustiste kogum hrl tekstiili- v paberitööstuse toorainena'
vadja kuito, kuďju, tšivvo 'linakiud'
soome kuitu 'kiud'
isuri kuido, kuite 'linakiud'
Aunuse karjala kuidu 'linakiud'
lüüdi kuid(u) 'linakiud'
vepsa kuid 'paremat sorti lina- v kanepikiud'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et koguni läänemeresoome-permi tüvi, mille vaste on ka udmurdi kuž 'koonal; takk'; häälikulistel põhjustel ei ole see tõenäoline.

koonal : koonla : koonalt 'ketramiseks kokkukeeratud lina v takud'
vanavene kǫdĕlĭ 'koonal'
vadja koontala 'koonal; takk'
soome kuontalo 'koonal'
isuri koontala 'koonal'

laju : laju : laju mrd 'kübe, raasuke, libleke'
soome laju 'prügi, jäätmed, heinariismed põllul (kui vaalud on tõstetud juba kärbisele)'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka karjala lajo '(nt lina) vaal, kaar' ja soome mrd laju 'väike laine'.

ligu : leo : ligu 'vees vm vedelikus (pikemat aega) olema'
leotama, lige
liivi liggõ 'liguneda'
vadja liko 'linaleoauk; pesutiik'
soome liko väljendis (olla) liossa 'leos'
isuri ligo 'kaevatud tiik, kus pesti riideid; linaligu'
Aunuse karjala ligo 'leotamine; linaligu'
lüüdi ľigo 'ligu'
vepsa ľigo 'lina-, kanepiligu'
On arvatud, et võib olla tuletis liga tüvest.

lina : lina : lina 'kitsaste lehtede ja kuparviljadega taim (Linum)'
?vanavene lĭnŭ 'lina'
?balti
leedu linas 'lina'
läti lini (mitm) 'lina'
liivi linā 'lina'
vadja lina 'lina'
Vt ka linik.

linik : liniku : linikut 'väike kaunistav lina v vaip, loor, õlarätt; abielunaise pikk käterätikutaoline linane pearätik'
linuk
Tõenäoliselt tuletis lina tüvest. On arvatud, et võib olla segunenud tüvega, mille vaste on soome linnikko 'rätt, tanu' ja mis on skandinaavia laen, ← liitsõna, mille vasted on vanaislandi líndúkr 'linane riie', rootsi linduk 'linane laudlina', vrd nt rootsi lin 'lina' + duk 'rätik, rätt; laudlina'.

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

nügima : nügida : nügin 'vähehaaval nihutades tõukama; müksima, tõuklema, trügima'
vadja nügätä 'toetada, toetuda; tirida, sikutada'
soome nykiä 'tirida, kiskuda; näkkida (kala kohta); tukselda; nõksuda'
Aunuse karjala ńügie 'trügida; näkkida (kala kohta)'
? handi ńăγəs- 'rookima, soomust eemaldama, puhastama'
? mansi ńaw- 'kitkuma, noppima'
? ungari nyű '(lina, kanepit) kitkuma'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Võib olla häälikuliselt ajendatud, seega võib ugri keelte tüvi olla rööpselt tekkinud. On ka arvatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla sölkupi ńiŋkǝl- 'kitkuma' ja kamassi ńeʔ- '(välja) tõmbama', ńede̮- 'rebima, tõmbama'.

peo : peo : peod 'pihk; peotäis linu v kanepit'
pihk2
liivi piuv, piu 'pihk'
vadja pivo 'pihk; linapeo'
soome pivo 'pihk, peotäis; linapeo'
isuri pijo 'pihk, peotäis; linapeo'
Aunuse karjala pivo 'pihk, peotäis; linapeo'
lüüdi pivo 'pihk, peotäis; lina- v kanepipeo'
vepsa pijo 'pihk, peotäis'
neenetsi ṕe 'kämmal'
eenetsi pεj 'kämmal'
nganassaani χjaŋ 'kämmal'
sölkupi pīŋ 'kämmal'
kamassi pəŋ 'kämmal'
matori ojme 'minu kämmal'
Uurali tüvi. pihk on tüvevariant, mis võib olla kujunenud *pivo > *pio > *piho > pihu > (astmevahelduslike sõnade analoogial) pihk. Eesti keelest on laenatud isuri piho 'pihk; linapeo' ja vadja piho 'pihk; peotäis; linapeo', pihko 'linapeo'.

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

rappuma : rappuda : rappun 'põrutamisest, korduvatest järskudest tõugetest tingituna üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole tugevasti võnkuma; vappuma, võbisema, tõmblema'
vadja raputtaa 'raputada; värisema panna (külma kohta); sakutada, tutistada; (linu) ropsida; lehvitada; virutada'
soome mrd rapata 'viljavihke rabada'
isuri rabuttaa 'raputada; puistata (lund); pilgutada (silmi)'
Aunuse karjala rappa- 'kiiresti, järsku teha'
Võib olla rabama ja/või rabisema tüve variant. Eesti keelest on laenatud soome mrd raputtaa 'raputada; lina puhastada' ja eestirootsi rappot 'raputama' (← raputama). Vt ka rappima.

rihvel : rihvli : rihvlit 'väike korrapärast mustrit moodustav terav vagu, soon mingil pinnal'
saksa Riffel 'rihveldus; raats, lina(sugemis)hari'
Ka samatüveline tegusõna rihveldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa riffeln 'lina sugema; rihveldama'.

riibuma : riibuda : riibun 'riisuma'
liivi rībõ 'haarata, kahmata'
soome riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda; raasida, kupardada'
isuri riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda'
Aunuse karjala riibie 'kriipida, kriimustada; ära rebida; (lina) kupardada'
lüüdi riibidä '(lina) kupardada; kraapida, küünistada; (ära) rebida'
vepsa ŕibďä '(lindu sulgedest) kitkuda; (ära) rebida; (lina, kanepit) kupardada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas riipima. Vt ka riivama.

rõivas : rõiva : rõivast 'kehakate, riietusese'; mrd 'kangas, riie'
vadja roivas '(lina-, õle)kubu'
soome roivas 'lina- v kanepikimp, -vihk, -kubu'
isuri roivas 'linakimp'
Aunuse karjala roivas '(äsja kitkutud) lina- v kanepikimp'
lüüdi roivaz 'linakimp'
vepsa roivaz 'lina- v kanepikimp'
Läänemeresoome tüvi.

sõõre1 : sõõrde : sõõret 'salguke lina- v kanepikiude (eriti nööri v köie keerutamiseks), keere'
● ? soome suortuva 'juuksed, juukselokike; salguke lina, villa, lõnga vm'
? karjala tšuortu, tšuurtu 'juukselokk; (lina- v kanepi)kiud'
Soome ja karjala vasted on häälikulistel põhjustel ebakindlad. On arvatud, et võib olla selle tüve variant, mille tuletis võib olla soor1. Teise võimalusena võib olla germaani laen, ← alggermaani *swarđu-, mille vaste on nt saksa Schwarte 'peanahk (koos juustega); singi kamar'. Vt ka sõõr.

süda : südame : südant 'ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma'
söandama,südi
liivi sidām 'süda'
vadja süä 'süda; südamik; kurjus, viha'
soome sydän 'süda'
isuri süän 'süda, kõhu piirkond'
Aunuse karjala süväin 'sisemus; täidis; süda; kõht'
lüüdi šüdäin 'sisemus, sisu; kõige puhtam, ropsitud lina; piruka täidis'
vepsa südam 'sisemus; sisikond; süda'
saami čađa 'läbi, kaudu; läbinisti'
ersa śeďej 'süda'
mokša śeďi 'süda'
mari šüm 'süda; meel'
udmurdi śulem 'süda; sisim, põhiline; lülipuit'
komi śe̮le̮m 'süda'
handi sä̆m 'süda'
mansi sim 'süda'
ungari szív 'süda'
neenetsi śejᵊ 'süda'
eenetsi sεj 'süda'
nganassaani sǝǝ 'süda'
sölkupi sīćǝ 'süda'
kamassi 'süda'
matori keje 'süda'
Uurali tüvi. Vt ka süüme.

süü : süü : süüd '(puu, sarve) toim, tekstuur; süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v kuritegelikus teos; põhjustav asjaolu, tegur'
liivi sīr, sǖr 'puu aastaring; liha soon; lõnga keere', , 'süü, eksimus'
vadja süü 'süü, viga, eksimus; põhjus'
soome syy 'kiud; põhjus; viga'
isuri süü 'põhjus; viga'
Aunuse karjala süü 'puu aastaring'
vepsa süu 'puusüü; põhjus; viga'
mari šij 'puu aastaring; puu, liha kiud'
udmurdi si 'puu aastaring'
komi si 'lina või kanepi kiud; juus, karv'
neenetsi ťí 'puu aastaring'
eenetsi ťī 'puusüü'
nganassaani ťī 'puusüü'
sölkupi liitsõnas pōt-tǖ 'puusüü'
Uurali tüvi. Tähendus 'põhjus, viga' on arenenud konkreetsest, puusüü tähendusest.

takk : taku : takku 'lina, kanepi vm kiutaime töötlemisel saadud lühikesi kiude ja puitunud taimeosi sisaldav kiu-sasi' takistama

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

tarima : tarida : tarin 'tassima, vedama, kokku kandma; haarama, (kokku) tõmbama; mõistma, taipama, vastu võtma'
liivi tarrõ 'köit visata'
On oletatud, et selle tüve vasted võivad olla ersa targams 'tõmbama, tirima; välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; (lina, kanepit) kitkuma; külge v lähemale tõmbama; pingutama, pingule tõmbama' ja mokša targams 'välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; venitama, pingutama; sisse tõmbama'.

tutt : tuti : tutti 'omaette hoidev (v kokkuseotud) juuksesalk; (püstine) salk, kahl, tort (karvu, rohtu vms); lõngast tups (ümara kujuga v rippuvate narmastega); lehv'
tott
?alamsaksa tot 'pulst, karvatuust'
On ka arvatud, et sõna on rootsi laen, ← rootsi tott '(juukse-, lõnga)tutt', eestirootsi tшṯ 'lina- v takutuust, -salk'. Samuti on arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi.

töö : töö : tööd 'inimese mis tahes tegevus, millega ta loob endale elatusvahendid, vaimset v füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; selle tegevuse tulemus; teenistus, amet, ametikoht; millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine'
liivi tīe 'töö, sihipärane tegevus'
vadja töö 'töö, sihipärane tegevus'
soome työ 'töö, sihipärane tegevus; ülesanne; amet, töökoht; töö tulemus, teos; tegu'
isuri töö 'töö, sihipärane tegevus; käsitöö'
Aunuse karjala tüö 'linakiud, töödeldav lina v kanep; lina- v kanepitaim; töö, sihipärane tegevus'
lüüdi ťüö, tüö 'lina, kanep, takk; ketramiseks valmis lina'
vepsa ťö 'töö, sihipärane tegevus; heie, takud'
ersa ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu, asjalugu, vajadus; tegu; ülesanne'
mokša ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani või indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← alggermaani *tew- või ← indoeuroopa *dew- 'tegema', puuduvad aga andmed sellest tüvest tuletatud nimisõna kohta, mis võiks olla otsene laenuallikas.

õis1 : õie : õit 'katteseemnetaime erksavärviline sugulise paljunemise organ'
õile, õilis, õitsema
balti
leedu žiedas 'õis'; žiedėti 'õitsema; hallitama'
läti zieds 'õis'; ziedēt 'õitsema; hallitama'
liivi ēdrikšõ 'õitseda'; ēdrõm 'õis'
vadja eďďittsää 'õitseda (peamiselt rukki kohta)'; eďďõlmo 'õietolm'
soome van heitiä 'õitseda (teravilja kohta)'; hedelmä 'vili; puuvili'
vepsa heiditä 'õitseda (lina ja teravilja kohta)'
õitsema on tuletis, < *heiδ-itse- ja samuti õile, tõenäoliselt ‹ *heiδ-elmä. õilis (tuletis sõnast õile) võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele uues tähenduses, sest selle vastena oli eesti rahvalaulu saksakeelses tõlkes ekslikult kasutatud sõna edel 'üllas, õilis'. Vt ka heie, äitse ja äiakas.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur