[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 14 artiklit

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
katma, katt
liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kiibakas : kiibaka : kiibakat 'kiitsakas, kõhn'; mrd 'õhuke leivaviil; vigane'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt kiips. Teisalt võib olla tuletis murdesõnast kiip 'õhuke leivakäär', mis on tõenäoliselt alamsaksa laen, ← alamsaksa schive 'ketas, ratas; lauaplaat, laud', sellisel juhul on tähendus 'kiitsakas, kõhn' kujunenud tähendusest 'õhuke (leiva)viil'.

laud : laua : lauda 'saematerjal; mööbliese'
?balti
leedu plautas '(sauna)lava; mesipuu lennulaud'
läti plauts 'seinariiul'
?alggermaani *flauþ-, *flaut-
vanaislandi fleyðr 'katusekonstruktsiooni ristpalk'
rootsi flöte 'ristpuu üle telje, millele toetub vankrikast; palgiparv; võrguujuk'
norra flauta 'saani, ree ristpuu'
liivi lōda 'saematerjal; mööbliese'
vadja lauta 'saematerjal; mööbliese'
soome lauta 'saematerjal'
isuri lauda 'saematerjal; mööbliese'
Aunuse karjala laudu 'saematerjal'
lüüdi laud 'saematerjal; (mitm) (sauna)lava; paadi istelaud'
vepsa laud 'saematerjal; mööbliese'
saami luovdi 'nooda v võrgu puust käba'
Isuri vaste võib olla eesti või vadja keelest laenatud. Vt ka laug1, rula.

laug1 : lau : laugu 'silmamuna eestpoolt liikuvalt kattev nahakurd'
Tõenäoliselt tüve laud variant.

lett : leti : letti 'müügilaud; ametnikke ja kliente eraldav barjäär ning selle pealne laud'
baltisaksa Lette 'lett'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lätt, lett 'poelett'.

lokk2 : loku : lokku 'serviti ülesriputatud laud, mille pihta märguandeks hrl puitvasaraga taotakse'
lokerdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lokuti. Lähedane tüvi on nt sõnades loksuma, lott, logisema. Lokku ehk lokulauda kasutati inimeste kokkukutsumiseks mõisates ja suurtaludes.

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *bhr̥dho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

plank1 : plangu : planku 'umbes 5–10 cm paksune kitsam laud; vahedeta laudaed, -tara'
alamsaksa planke 'paks laud; aed, tara'
saksa Planke 'paks laud; laudadest aed'

pulvärk : pulvärgi : pulvärki 'kalda tugisein, sadamasild'
puulvärk, po(o)lvärk
alamsaksa bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon'
Alamsaksa allikas on liitsõna: bole, bolle 'plank, paks laud' + werk 'tegu, töö; tehtu, toode'. Allika järelosis on ka eraldi laenatud, värk.

purre : purde : purret 'kitsas kerge sild jalgsi üleminekuks'
alggermaani *burđa-
vanaislandi borð 'saelaud, paadi küljelaud; laud'
rootsi bord 'laud; parras'
saksa Bord 'parras'; mrd (mitm) seinariiul; nõlv; serv'
liivi pūrdaz 'purre; paat (salakeeles)'

pöid : pöia : pöida 'kanna ja varvaste vaheline jala osa, labajalg (koos varvastega); rattaringi äärmine kaarjas osa, mida ühendavad rummuga kaks kodarat'
pööv
alggermaani *beuđa-
gooti biuþs 'laud'
vanaülemsaksa beot, piot 'laud; vaagen, kauss'
vanaislandi bjóð 'laud'
soome pöytä 'laud', jalkapöytä 'pöid'
isuri pöüdä 'laud'
karjala pöütä 'laud; peopesa'
Sõna pööv on kujunenud tüve nõrgaastmelisest vormist *pöüδän.

rula : rula : rula 'rull-laud, kahe rattapaariga lauake, millel seistes sõidetakse'
1970. aastatel loodud tehistüvi, kombineeritud liitsõnast rull-laud, rull, laud. Sõna oli algselt mõeldud tootenimena, kuid muutus üldnimeks.

tahvel : tahvli : tahvlit 'korrapärase kujuga õhem tükk mingit ainet v materjali, selline ese, plaat; alus, plaat info edastamiseks; puhastatav alus, plaat kirjutamiseks'
alamsaksa taf(f)el 'tahvel, plaat; maal; (söögi)laud'
Tõenäoliselt on tähendust hiljem mõjutanud ka saksa Tafel 'tahvel, plaat; teadetetahvel; koolitahvel; (pidulikult kaetud) söögilaud; söömaaeg; tabel'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur